Kauaoodatud atropiinravi jõudis Eestisse

Maailmas küllatki laialdaselt levinud atropiinravi eesmärgiks on aeglustada lastel lühinägevuse ehk müoopia süvenemist ja edasiarenemist. Lühinägevuse teke on enamasti seotud silmamuna liiga kiire kasvuga, mistõttu kaugel asuvad objektid jäävad uduseks – vaja on miinusprille või -kontaktläätsi. Müoopia tekib lapseeas ja stabiliseerub noores täiskasvanueas.

Näib, et tänapäeval on prillide kandmine trendikas, kui mitte normaalsus. On see üldse probleem, millega tegeleda?

Kindlasti! Lühinägevus on maailmas tõsine probleem. Müoopia levimus on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud. Vaadates numbreid, siis aastal 2000 oli maailmas hinnanguliselt 1,4 miljardit lühinägevusega inimest. Samasuguse kasvutrendi jätkudes tõuseb arv aastaks 2050 lausa 5 miljardini, mis teeb 49,8% maailma elanikkonnast! Jah, kuigi müoopia ei põhjusta enamasti peale vajaduse kasutada prille või kontaktläätsi muid tervisemuresid, on see riskifaktoriks mitmele tõsisele silmahaigusele, mis omakorda võivad viia pöördumatu nägemislanguse või pimeduseni.

Kas atropiinravi on ainus võimalus lühinägevuse pärssimiseks?

Praegused võimalused võib jagada kolmeks – farmakoloogilised, optilised ja elustiili muutvad. Kõige kättesaadavam neist on viimane. Uurimused on näidanud, et pikendades laste igapäevast õueaega, on võimalik pidurdada nii müoopia edasiarenemist kui ka üldse ennetada selle tekkimist. Selleks piisab, kui laps veedab iga päev vähemalt kaks tundi õues, mistõttu levitatakse Eestis nn 2-20-20 reeglit: laps peab iga päev viibima vähemalt 2 tundi õues ja vaatama lähitööd tehes (lugemine, kirjutamine, ekraani vaatamine) iga 20 minuti järel vähemalt 20 sekundit kaugusesse. Optilisteks vahenditeks on spetsiaalsed kontaktläätsed ja prillid, kuid ükski neist toodetest ei ole Eestis kättesaadav. Kolmandaks vahendiks ning praegustest meetoditest kõige efektiivsemaks on atropiini silmatilgad. Uuringud on näidanud, et atropiinravi tulemusena võib lühinägevuse edasiarenemine aeglustuda kuni 60%.

Mis see atropiin siis täpsemalt on ja mida silmaga teeb?

Atropiini tunti tegelikult juba Vana-Egiptuses. Kleopatra kasutas henbane’t ehk koera-pöörirohtu pupillide laiendamiseks. Sama tehti ka renessansi ajal karumustika marjadega. Atropiini pupilli laiendava toime tõttu kasutasid naised seda kosmeetilistel eesmärkidel – suured pupillid „muutvat naised veetlevamaks“. Atropiini silma kasvu pärssivat toimet näidati juba aastal 2006, kui leiti, et 1% atropiini silmatilgad pärsivad silma pikikasvu. Nii kõrge atropiini kontsentratsiooniga silmatilkasid kasutades tekivad aga kõrvaltoimed. Kõigil nimetatud uuringus osalejatel tekkis valguskartus ning 17% osalejatest lõpetas kõrvaltoimete tõttu uuringus osalemise. Seetõttu ongi praegu lühinägevuse ravis peamiselt kasutusel madala kontsentratsiooniga silmatilgad, mis on hästi talutavad. Kahjuks ei ole Euroopa turul ükski madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilk kättesaadav, mistõttu ei ole me saanud varem ka ravi pakkuda. Madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilkasid valmistatakse Euroopas  apteekides. Kuidas atropiin täpselt silma kasvu pidurdab, on siiani teadmata, kuigi sellealaseid uuringuid on käimas mitmeid.

Kuidas toimub ravi ITK-s?

Ravi on näidustatud lastele alates 5. eluaastast kuni eani, kus silm enam pikkusesse ei kasva. Meie oleme hetkel kaasanud lapsi vanuses 5–12 eluaastat. Atropiinravi korral tilgutatakse atropiini tilku silma üks kord päevas õhtuti. Tilgad on pakendatud ühekordselt nii, et igal õhtul esmaspäevast reedeni võtavad laps ja lapsevanem ühe pakendi ning tilgutavad selle sisu silma. Nädalavahetusel ravi tegema ei pea, küll aga soovitame olla vähemalt kaks tundi õues.

Eri riikides on atropiinraviga erinev praktika. ITK-s on heaks kiidetud atropiinravi ravijuhis, mis jälgib eeskätt Hollandi ravipraktikat, sest neil on Euroopa riikidest pikaajalisim atropiinravi kogemus. Ka on hollandlased geneetiliselt eestlastega võrdlemisi sarnased.

Mujal maailmas ei ole atropiinravi sugugi uudne, miks meil varasemalt seda ravi pakutud pole?

Oleme ITK-s selleks ettevalmistusi teinud juba aastaid. Näiteks valmis atropiini ravijuhend juba 2020. aastal. Kahjuks puudusid meil vajalikud tingimused madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilkade valmistamiseks. 2022 valmisid ITK-s uued puhasruumid, mis võimaldavad nüüd haigla apteegil kohapeal ravimit ise valmistada. Siinjuures tahan väga tänada haigla apteegi juhatajat Ülle Merenit ja proviisoreid Jekaterina Semennikovat ja Marje Nurmetut, tänu kelle suurepärasele tööle on see nüüd lõpuks võimalikuks saanud. Oleme Eestis esimesed ja hetkel ainsad, kes kauaoodatud ravi pakuvad! (väljatõste)

Kui palju lapsi meil praegu ravi saab ning milline on tagasiside?

Oleme ravi pakkunud umbes kuu aega ning hetkel on ravil 12 last. Kõigil läheb väga hästi! Lähtuvalt ravimiseadusest on meil võimalik korraga tilkasid väljastada vaid viieks päevaks, mistõttu tuleb lastevanematel igal esmaspäeval ravimile ise järele tulla. See on peredele kahtlemata tülikas. Hoolimata ebamugavusest on lapsevanemad entusiastlikud ning meie koostöö on sujunud väga hästi. Tuleviku vaates teeme tööd selle nimel, et anda patsientidele korraga kätte ravim üheks kuuks, et protsess oleks vähem ajakulukas ja kasutajasõbralikum.

Kuidas toimub laste jälgimine ravi ajal ja kui pikalt ravi kestab? Kas on esinenud ka kõrvaltoimeid?

Jälgime lapsi iga natukese aja tagant – esimene visiit on pikk, nii umbes 1,5 tundi. Järgmine jälgimine toimub nädal ja siis kuu pärast ravi alustamist. Uurime, kuidas ravi manustamine läinud on ja kas esineb kõrvaltoimeid. Edaspidi on iga kolme kuu järel jälle pikem visiit. Tegemist on pikaaegse raviga, mis kestab aastaid.

Kui atropiinravis on sagedasemateks kõrvaltoimeteks fotofoobia ehk valguskartus või kohanemishäirest tulenevad lugemisprobleemid, siis hetkel neid probleeme meie patsientidel esinenud ei ole. Välja on toodud, et silmaterad on tavapärasest natuke suuremad, aga see ei tekita igapäevaelus probleeme.

Kui mõni lapsevanem tunneb ravi vastu huvi, siis mis ta tegema peaks?

Hetkel pakume ravi 12 lapsele. Huvilisi on aga oluliselt rohkem – pea 100 ringis. Samas lühinägevusega lapsi, kes ravist kasu saaksid, on Eestis kordades rohkem. Huvi ning vajadus ravi järele on seega oluliselt suurem, kui me täna seda reaalselt pakkuda suudame. Eelisjärjekorras oleme hetkel võtnud ravile suurema prilliklaasi miinusega lapsi.

Lapsevanematele panen südamele, et ravi ei kesta nädalaid ega ka kuid, vaid aastaid. Samuti tuleb arvestada, et kahjuks ei ole hetkel ravi tasuta. Ravimid üheks nädalaks maksavad 9 eurot ehk aastas teeb see üle 400 euro.

Lisaküsimuste osas võib meiega julgesti ühendust võtta, kirjutades müoopia(at)itk.ee. Samuti leiab rohkem infot müoopia kohta haigla kodulehelt www.itk.ee/muoopia

Autor: Helen Kask