Patsientide nõukoda

Ida-Tallinna Keskhaigla patsientide nõukoda on 2023. aasta septembris tööd alustanud vabatahtlik, patsiente ja nende lähedaste esindajaid koondav nõuandev kogu haiglale. Nõukoja eesmärk on kujundada patsientide ja nende lähedaste kaasamise kaudu inimkesksemaid patsienditeekondasid ning teenuseid, et tagada patsientide rahulolu haiglas.

Nõukoja ülesanneteks on patsiendi vaate andmine haigla sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamisele, erinevate teenuste ja patsienditeekondade disainimisel ning elanikonnale suunatud koolituste ja teiste tervisehariduslike tegevuste algatamiseks.

Patsientide nõukoja liikmed on Avo Hein (nõukoja esimees), Brigitta Ploom, Kadri Penjam, Laine Siim, Lea Lumi, Liina Daum ja Mihhail Vladislavlev. Ida-Tallinna Keskhaigla esindajad on Kätlin Pallo, Lea Karik ja Agris Koppel.

Lisaküsimused patsientide nõukoja töö kohta: patsientidenoukoda [at] itk.ee

Kohtumiste kokkuvõtted:

2024

10. septembril, sügistalvise 2024/2025 tööperioodi esimesel kohtumisel tehti esmased kokkuvõtted patsientide infomaterjalide (PIM) ülevaatamisest. Leiti, et hoolimata väga selgest PIM-ide koostamise juhendi olemasolust haiglas ei ole materjalid ilma taustateadmiseta kergesti arusaadavad või tekitavad lisaküsimusi, millele infomaterjal vastuseid ei anna. PNK leiab, et kindlasti on PIM-ide ülevaatamine üks oluline viis kaasata patsiente ja arendada patsiendikeskseid teenuseid, selle tegevusega jätkatakse ka edaspidi.

Arutati teemade ja võimaluste üle, kuidas PNK saab kaasa lüüa haigla ja teenuste arendamisel ning käsitleti ka värskelt ilmunud ettepanekut visiiditasude tõstmise kohta. PNK avaldab oma seisukoha visiiditasude kohta, kui ollakse teiste nõukodadega mõtteid vahetatud. Patsientide tagasisidel on haigla arengu seisukohast täita tähtis osa, seega ootab haigla alati PNK-poolseid ettepanekuid ja nägemusi.

Meie haigla PNK võõrustab 8. oktoobril 2024 kõigi Eesti haiglate PNK-de ühiskohtumist.

21. mail, hooaja viimasel kohtumisel tutvustas juhatuse esimees Ida-Tallinna Keskhaigla arengukava 2024–2026, räägiti nii lühi- kui ka pikaajalistest plaanidest haigla patsientide ja töötajate olme- ja töötingimuste parandamisel.

Lisaks arutati innukalt elundidoonorluse teemal: PNK esindajad jagasid kogemusi selle teema arutelul lähedaste ringis väljakoorunud mõtetest. Tõdeti, et lähedased ja sõbrad pigem toetavad elundite annetamist, kuid samas ilmnes, et nooremad inimesed pole selle peale mõelnudki. Üheskoos pakuti välja, et elundite ja kudede annetamine võiks olla teema, kus haigla spetsialistid ja patsientide esindajad saaksid üheskoos mõelda ning tegutseda selle nimel, et tõsta ühiskonnas doonorlusega seotud teadlikkust. Eelneva arutelu käigus koorus eraldi teemana välja ka tervisehariduse edendamine ning patsiendi õiguste ja vastutusega seotud teemade vajalikkus. Koolisüsteemis puudutatakse terviseteemasid suhteliselt vähe ning nooremate inimesteni jõuab info ikkagi läbi sotsiaalmeedia. Näiteks info HPV vaktsiini kohta toimis – kooliõpilased lasid end vaktsineerida, sest teave jõudis nendeni neid puudutavate lugude kaudu. Seoses patsiendi õigustega tõdeti, et haigla peaks sisemiselt rohkem tegelema andmekaitse teemaga, tõstmaks nii töötajate kui ka patsientide teadlikkust. 

Kohtumise lõpus tehti tagasivaade lõppeva hooaja kohtumistele ja arutleti selle üle, millised teemad võiksid uuel hooajal fookuses olla, sh leiti, et PNK peaks olema veelgi paremini nähtav haigla kodulehel.

9. aprillil kogunes lõppeva hooaja eelviimane patsientide nõukoda, kus jätkati arutelusid haigla logistika teemadel, tutvuti Ravi tn A-korpuse fuajee renoveerimise lahendusettepanekutega ning haigla õendusjuht Kätlin Pallo tutvustas haigla arengukava punkti „Patsiendid ja nende lähedased“. Nõukoda tegi haiglale mitu ettepanekut, kuidas parandada inimeste liikumismugavust ja täpsust, et mitte raisata aega majade, uste ja ruumide otsingutele. Muuhulgas soovitati loobuda ruumide koodis korpuste tähistusele järgnevast nullist, kuna see tekitab segadust ja pealegi ei ole haiglal ühtegi 9-korruselisest majast kõrgemat hoonet. Samuti arvati, et eraldi inimeste paigutamine fuajeedesse on tarbetu ressursi raiskamine ning panustada tuleks selgematele ja loetavamatele siltidele/tähistustele. Nõukoja liikmed tõid esile, et haiglaravile saabuv patsient ootab konkreetset infot, mida kaasa võtta, kuhu ja mis kell tulla ning väga hea, kui oleks ka telefoninumber, kust täpsemat infot küsida.

Arengukava patsientide ja lähedaste jaotise kohta arvas PNK, et sõnumid on selged ega kõla õõnsalt, sest nende taga on võimalik näha tegevusi. Samas soovitati tõsta terviseteadlikkuse punkt kohe algusesse, kuna patsiendid ootavad eeskätt just tervisealast infot, kuid see peab olema esitatud õigel ajal ja õiges koguses. Kuidas seda saavutada, ongi juba haiglatöötajate välja mõelda koos patsientidega.

12. märtsi päevakorras oli koepanga ja elundidoonorluse tutvustus. Arutelu käigus jõuti arusaamisele, et elundidoonorlusest peaks inimestele rohkem ja arusaadavamalt rääkima. PNK liikmed edastavad oma ettepanekud järgmistel kohtumistel. Samuti jätkati arutelu haigla logistika teemadel, kus tõdeti, et erinevate kabinettide ülesotsimisel võivad patsiendid põrkuda selliste teemadega nagu meditsiiniterminoloogia tundmine (nt patsient ei tea, et oftalmoloog on silmaarst), viitade olemasolu ja arusaadavus ning veebilehel oleva info piisavus ja selgus. Kiidusõnu pälvisid meie abivalmid registratuuritöötajad.

13. veebruari kohtumisel andis oma tegevusvaldkonnast nõukojale ülevaate haldusteenistus. Lisaks tutvustati patsiendiohutussüsteemi rakendamist. Toimus esmane arutelu patsiendi logistika üle. Selgus, et vastuvõtule registreerimine on lihtne ja mugav, aga peamine kitsaskoht on ajaplaneerimine seoses parkimisprobleemidega nii Magdaleena kui Ravi üksuste juures. Võimalusel tuleb patsiente eelinformeerida, et eelistatult tulla ühistranspordiga või varuda aega parkimiskoha leidmiseks. 

9. jaanuari koosolekul andis oma tööst tervikliku ülevaate ravijuht dr Sukles. Oma tegevusi tutvustasid ka õigus- ja hankeosakond ning kvaliteediosakond. Lisaks andis haigla jurist ülevaate eutanaasiaga seotud temaatikast ning toimus arutelu

2023

12. detsembri kohtumisel anti ülevaade haiglatoitlustuse põhimõtetest, toitlustuse auditist ning tutvustati toitmisravi meeskonna tegevust. Arutelu toimus nii menüüde määramise kui ka paindlikkuse üle ning tõdeti, et toitumise teemal on vajalik ja võimalik veel palju ära teha nii personali kui ka patsientide teadlikkuse tõstmisel. PNK liikmed andsid tagasisidet haigla sisekorrale ning selgus, et kord on suhteliselt hästi arusaadav ja inimlikus keeles kirja pandud. Edaspidi hakatakse patsientide arvamust küsima ka patsiendi infomaterjalide ja muude patsiendidokumentide osas.

14. novembri kohtumisel arutleti elanikkonnale suunatud tervisealaste koolituste teemadel. Ülevaate tehtust ja järgmise aasta plaanidest tegi ITK koolitusosakond. Lisaks tutvustas haigla klienditeenidusjuht tervishoiuteenuste struktuuri ja teenustele saamise viise. 

10. oktoobri koosolekul anti ülevaade haigla kodulehe arendustest ja külastatavusest ning patsientide esindajad arutlesid info kättesaadavuse ja infoliikumise parendamise üle. Toimus ka patsientide tagasiside- ja rahulolu uuringu tulemuste tutvustus ning arutelu.

15. septembril, nõukoja esimesel koosolekul andis haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ülevaate haiglast. Ülle Rohi tutvustas patsientide nõukoja ellu kutsumise tausta ning seost ülemaailmse patsiendiohutuse päevaga, mille keskseks teemaks on käesoleval aastal patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel. Sissejuhatavate teemade järel rääkis haigla omapoolsetest ootustest nõukojale ning liikmed jagasid enda ootusi nii nõukojale, kui haiglale ja tervishoiusüsteemile laiemalt. Patsientide nõukoja põhimääruse kavandi, sh töökorralduse arutelu järgselt valiti nõukoja esimees ja aseesimees ning lepiti kokku 2023. ja 2024. aasta kohtumiste ajakava ning teemad.