Üliõpilase silme läbi – põnevust ja vaheldust pakkuv radioloogiatehniku eriala

Reno on nüüdseks juba mitmendat kuud Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuses nii tööl kui ka praktikal ning ütleb, et reaalne elu paneb teda asju teistmoodi mõistma ja vormib teda just niisuguseks, nagu selle eriala puhul vaja on. Õpingud ja praktika on omavahel väga tugevasti seotud ning haiglatöö annab hulganisti oskusi ja teadmisi juba ka selles osas, mida koolis alles käsitlema hakatakse.

Miks Sa meditsiinieriala valisid, miks mitte IT või midagi muud tänapäeval poppi?

Arvasin põhikooli lõpuni, et IT või midagi sellist võiks olla see, mida ma edasi õppima asun.
Gümnaasiumis muutsin aga meelt, kui hakkasin seda valdkonda uurima. IT ei tundunudki enam nii põnev. Olin arvamusel, et tervishoid ei ole kindlasti minu ala, aga sellegipoolest vaatasin ka selle valdkonna valikuid, kuni sattusin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehele ja valisin sealt endale kõige huvipakkuvama eriala. Kandideerisin ning kui sain teada, et olen sisse saanud, tekitas see mulle korraks muret juurde, sest olin ka teisele soovitud erialale sisse saanud ning otsustada, kumb neist nüüd õigem oleks, oli väga raske. Lõpuks tegin valiku lihtsalt sisetunde järgi ning siiani olen ma oma valikuga väga rahul.

Kas selle eriala puhul on eeldusi, mille järgi Sa otsustasid, et see Sulle sobib? Näiteks matemaatilist taipu, loogilist või ruumilist mõtlemist?

Alguses ma arvasin, et radioloogiatehniku eriala on seotud ainult röntgeniga. Lähemalt uurides avastasin, et on palju muid spetsialiteete ning kui üks valdkond ära hakkab tüütama, võib teisi asju teha. See pakub head vaheldust. Radioloogiatehnik saab aidata läbi viia ultraheliuuringuid, teostada kompuuter- ja magnetresonantstomograafilisi uuringuid, röntgenuuringuid või uuringuid nukleaarmeditsiini valdkonnas. Valikut erinevate tegevuste vahel jagub.

Radioloogiatehniku eriala puhul võiks olla füüsikaga sina peal. Ka ruumiline mõtlemine, loogika ning anatoomilised teadmised on vajalikud. Kiire mõtlemise ja tegutsemise oskus tuleb kasuks ning kindlasti peab ka sobima haigla keskkond.

Kui Sa märkad, et uuringu tulemus ei ole selline, nagu peaks olema, st midagi on korrast ära, mis siis saab?

Iga uuring peab vastama kvaliteedikriteeriumitele. Selle eest vastutab radioloogiatehnik. Kui uuring millegipärast ei peaks päris nii õnnestuma kui vaja, siis alati võib pöörduda ka radioloogi poole ja näidata talle ülesvõtet. Võib olla nii, et tuleb teha uus pilt, aga radioloog võib ka öelda, et sellest talle täiesti piisab ja uut uuringut tegema ei pea. Kui aga on uuringu peal märgata midagi kahtlast, siis jällegi tasub pöörduda radioloogi poole, kes otsustab, kas on vaja näiteks täiendavaid uuringuid. Radioloogi ja tehniku vahel toimub tihe koostöö.

Ütlesid, et veel alles õpid ja teed seda Tartus. Kuidas Sa suisa teise linna Ida-Tallinna Keskhaiglasse sattusid?

Võib öelda, et see vist oli saatus. Tulin just oma senisest töökohast ära ja vaatasin ringi, et leida midagi erialast. Päev hiljem sain e-maili, et ITK otsib koroonapandeemia ajaks abilisi. Võtsin haiglaga kontakti ja mulle väga meeldis, kui kiiresti ning professionaalselt minu tööle võtmise protsess käis. Tol hetkel otsiti küll pandeemia ajaks abilisi, kuid sellest tuli hoopis pikemaajalisem koostöö. Tänaseks olen olnud siin 3 kuud.

Kas pandeemia ajal hirmu ei olnud ise haigestuda?

Sellist hirmu ei olnud. Olen saanud mõlemad vaktsiinid ning kasutanud kaitsevahendeid. Päris COVID- osakonnas ma ka ei ole tööl olnud, kuid COVID-patsientidele tegime kompuuteruuringuid ikka. Kui ma aprillis tööga alustasin, siis oli neid patsiente ikka päris palju ja tegime kohe mitu järjest. Praegu on neid palju harvemini. Kandsime kõik kaitsevarustust ja järgisime hügieeninõudeid. Kogu selles kaitseriietuses hakkab ikka päris kiiresti palav.

Millega Sa praegu kõige rohkem tegeled?

Aprilli alustasin tööd kompuutertomograafias abiradioloogiatehnikuna. Maist alates hakkas mul ka praktikaperiood ning keskendun nüüd lisaks tööle ka sellele. Muu jaoks praegu väga aega ei jäägi.

Milline on olnud Sinu senine kogemus ITK-s?

Mul on olnud väga huvitav. Algul ehmatas mind pisut siinne töötempo. See oli palju erinev sellest, millega ma seni olin harjunud. Kogemuse mõttes on see väga hea. Õppida on olnud palju ning enesekindlust on ka rohkem juurde tulnud. Tunnen, et mind on hästi omaks võetud. Kuna olen alles tudeng, siis mulle tullakse vajadusel hea meelega appi. Näiteks oli mul vahepeal periood, kus mul ei õnnestunud üldse kanüüli panek. Eks kõigil on selliseid päevi, kus ei taha kuidagi õnnestuda, kuid minul kestis see päris mitu päeva. Lõpuks kutsusin kolleegi jälgima mu kanüüli panekut ning küsisin soovitusi, mida muuta ning mida ma üldse valesti teen. Piisas kõigest ühest muudatusest ning nüüd läheb juba palju paremini. Kui vene keelega hätta olen jäänud, siis ka see on alati lahenduse leidnud.

Praktiline õpe siin on väga palju kasuks tulnud. Kool annab teoreetilise baasi ning haiglas õpin seda, milline see töö tegelikult on. Siin näen ja õpin kindlasti ka juba selliseid asju, mida me koolis alles hakkame järgmine aasta õppima, näiteks patoloogiat. Siin Ravi tänaval on erakorralise meditsiini osakond, kuhu saabuvad erakorralised patsiendid. Ka see on jällegi hoopis midagi teistsugusemat kui tavapatsientidega töötamine.

Millisena Sa näed oma elu pärast õpingute lõpetamist?

Mulle ei meeldi väga pikki plaane teha, kuna elu on täis ootamatusi. Hetkel tean ma seda, et ma olen rahul, et ma töötan just selles haiglas ning nende inimestega, nii et kavatsen õppida ja edasi areneda just siin, ITK-s.

Mida Sa vabal ajal teed?

Mul ei ole praegu väga palju vaba aega. Juba viimased kaks kuud läheb kõik mu aeg õpingutele ning tööle. Olen seetõttu und ja puhkamist väga hindama hakanud. Hea ning piisav uni on väga tähtis ning muidugi tasub igal vabal hetkel väljas värske õhu käes viibida. See aitab mõtted mujale viia ning mõjub pärast pikka tööpäeva väga hästi.