Vaegnägijatele
Registratuur:
Registratuur:

Patsiendiohutuse päev keskendub ravimiohutusele

16.09.2022

Ida-Tallinna Keskhaigla haiglaapteegi proviisor Leilika Stepanova selgitab ravimiohutuse olulisust ja kuidas tõsta ravimiohutuse alast teadlikkust.

Patsiendi ravimid. Foto Dids, Pexels

17. september on ülemaailmne patsiendi ohutuse päev ning 2022. aasta fookuses on ravimite ohutus (Medication Safety).

Ravimite käitlemisel ja kasutamisel võib tekkida vigu, mis põhjustavad patsiendi tervisele kahju, pikendavad haiglas viibimisaega ja suurendavad ravikulusid. Ettevaatav suhtumine patsiendi ohutusesse aitab ära hoida raviajal võimalikke riske.

2017. aastal avaldas WHO andmed, kus selgus, et ravivigadest tulenev varaline kahju tervishoiusüsteemile tervikuna on ligikaudu 42 miljardit eurot aastas. Välditavate kõrvalekallete sageduse ja ennetamise uuringus, mis oli läbiviidud 26s riigis, selgus, et tervishoiusüsteemi juhtumitest olid 8% ebasoodsad, millest 83% oli võimalik ennetada ning 30% viisid surmani [1].

Mida peavad haiglatöötajad ravimiohutusest teadma?

Ravimite vead võivad ette tulla igas ravimite käitlemise etapis – ravimite määramisel, ettevalmistamisel, manustamisel, aga ka vale säilitamise või puuduliku patsiendi jälgimise tagajärjel. 

Ida-Tallinna Keskhaiglas kehtivad korrad ja juhised, mille järgimine aitab potentsiaalseid vigu minimeerida. Kõik kliinilised töötajad peavad olema tutvunud ravimite käitlemise korraga ja ravimite manustamise juhendiga. Töötajatele, kes puutub kokku ohtlike ravimitega, on loodud ka ohtlike ravimite käitlemise ohutusjuhend.

Samuti koostab ja uuendab haiglaapteek ravimite manustamiseks ettevalmistamise ja manustamise ning ravimite säilitamise abimaterjale, mis aitavad vigu vältida. 

Ravimiohutuse tagamiseks on ülimalt oluline tõhus koostöö arstide, õdede ning apteekrite vahel. Kindlasti peab ka patsient olema oma ravisse kaasatud.

Igal spetsialistil on oma vastutusvaldkond: arst ordineerib ravimeid, apteeker tagab kvaliteetse ravimi saabumise ning jagab ravimialast infot, õde tegeleb ravimi ettevalmistamisega ning manustab ravimit patsiendile, patsient täidab täpselt arsti ning õdede korraldusi. Tervishoiusüsteem on üks tervik ja kõik toimuvad protsessid peavad olema kooskõlastatud, kriitiliselt hinnatud, üle kontrollitud ning sooritatud tegevustes peab olema kindel. Õed peavad alati kaasa mõtlema ja raviskeemi puudutavate küsimuste ja kahtluste korral teavitama sellest arsti. Apteeker peab veenduma, et väljastatud ravim on käideldud õigesti vastavalt tootjapoolsetele juhistele ja ka säilitatud nõuetekohaselt. Oluline panus ravimiohutuse tagamisel on ka kliinilisel proviisoril, kes vaatab patsientide raviskeeme üle ning vajadusel annab omapoolse soovituse kliiniliselt oluliste koostoimete vältimiseks ning ravimite annuste kohandamiseks vastavalt patsiendi tervisenäitajatele. Kollegiaalne töö aitab tuvastada ning õigeaegselt kõrvaldada vigu ning tagab patsiendi ohutuse.

Lisaks on väga oluline, et kõik kliinilised töötajad oskaksid otsida tõenduspõhist ravimiinfot.

Eestis registreeritud ravimitel on saadaval eestikeelne dokument – ravimite omaduste kokkuvõte (SPC), kus on toodud välja teabe ravimi koostisest, näidustusest, annustamisest ja manustamisest, vastunäidustustest, võimalikest koos- ja kõrvaltoimetest, ravimi õigest manustamiseks ettevalmistamisest ja säilitamisest. Registreeritud ravimite SPC-d on saadaval https://www.ravimiregister.ee/.

Mida patsiendid peavad teadma? Kuidas patsientide teadlikkust tõsta?

Patsient peab mõistma, et iga ravim on potentsiaalselt ohtlik. Oma terviseriskide vähendamiseks ning ravi soovitud toime saavutamiseks peab iga ravimi kasutaja väga täpselt täitma arsti poolt antud korraldusi ja kinni pidama ravirežiimist.

Haiglas viibimisel tuleb arusaadavalt rääkida oma probleemidest, esitada küsimusi ning uurida, mis ohud raviga kaasnevad.

Väljaspool haiglat inimesed tunnevad puudust tihedamast kontaktist arstiga ning vajavad lisainformatsiooni ja suuremat kindlustunnet, näiteks kroonilise haiguse ägenemisel. Tänapäeval on aktuaalne probleem, et patsiendid otsivad lahendusi oma muredele ja küsimustele internetis. Ebapädevad soovitused ohustavad patsiendi tervist ning võivad probleemi veelgi süvendada. Oluline, et patsient oskaks otsida infot usaldusväärsetele allikatele tuginedes. Praktiliselt kogu patsiendile oluline ravimiteave on leitav ravimi infolehest, kuid küsimuste korral peab alati konsulteerima arsti või apteekriga.

Patsiendi ohutuse päeva olemuse ja selle aasta teema kohta võib rohkem uurida WHO lehelt - https://www.who.int/news-room/events/detail/2022/09/17/default-calendar/world-patient-safety-day-2022 . Osaleda virtuaaluuritustel ja koolitustel on võimalik eelregistreerimisega https://www.who.int/news-room/events  

Allikad:

[1] Patient Safety: Making health care safer. Geneva: World Health Organization; 2017. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

Link: http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/255507/WHO-HIS-SDS-2017.11-eng.pdf?sequence=1