Õpetava õe ja arsti programm on koolitustegevuse igapäevane osa

Seni on olnud fookuses eelkõige kriitilises seisundis patsiendi käsitlusega seonduv. Põhjus on lihtne. Isegi kui me tahaks taaselustamise õppes saavutada ainult „mõistlikku miinimumi“ – ehk seda, et iga haigla töötaja läbiks simulatsioonil põhineva baasõppe regulaarselt kord kahe aasta jooksul – peaks selline koolitus toimuma meie haiglas igal tööpäeval.

Sellest „mõistlikust miinimumist“ oleme veel kaugel ning kasutame kompenseerimiseks mitmeid võtteid: suurendame õppegruppe või „ohverdame“ mõne teise kursuse sees ruumi taaselustamise õppeks, et osaleja saaks „kaks ühes“ põhimõttel täidetud mitu eesmärki. Realistlik oleks see mõistlik miinimum täita, kui meil oleks umbes kümme instruktorit pühendunud ainult taaselustamise baasõppele, mis tähendab, et igaüks neist instruktoritest viiks läbi umbes kaks koolitust kuus. Ja see oleks miinimum.

Uued simulatsioonõppeprogrammid

Alati on huvitav kaalutleda, kas teha üht asja täiuseni või mitut asja korraga ja kuskilt järele andes. Oleme üritanud ITK-s siiski kõike korraga teha. Viimase kolme aasta jooksul on haiglas algatatud kolm uut simulatsioonõppeprogrammi, mille kõigi osa on ka kas taaselustamise baasõpe või juba spetstiimidele mõeldud võtted: „Erakorralised situatsioonid sünnitusabis“ ning „Patsiendi stabiliseerimise“ kursused EMK-is ja AIRK-is.

Iga sellise kursuse algatamine, käigushoidmine ja arendamine eeldab vähemalt kahe õpetava spetsialisti pühendumist ülesandele. Täna töötab kolme algatatud kursuse juures seitse õpetavat spetsialisti ning samapalju sisekoolitajaid, kes tegelikult kõik jagavad oma pühendumust veel mitme teise arendusprojektiga. Kui tahame liikuda tasapisi miinimumi täitmisele lähemale ja võtaks taaselustamise baasõppe suuremalt ette, räägiksime pigem kaks korda suuremast tiimist simulatsioonõppe suunal. Ilmselt sinna peamegi tasapisi liikuma.

Sügisel tahame konkurssidega värvata lisaks neli õpetavat õde, ühe õpetava arsti erakorralise meditsiini erialalt ja ühe õpetava arsti anestesioloogiast, mis võimaldaks sujuvalt algatatud programme käigus hoida ning oluliselt tõsta taaselustamise baasõppe mahtu üle haigla. Kuigi lisaks õpetavatele spetsialistidele viib koolitusi läbi arvukalt teisi sisekoolitajaid, on õpetavate spetsialistide roll eriti oluline kursuste kestlikkuse ja arendamise eest vastutamisel. Ses mõttes on õpetav spetsialist paslik kehastus haigla juhtivtöötajale õpetamise valdkonnas.

Konkursid leiavad aset augustis ja septembris ning nende kohta leiab täpsemat infot haigla sise- ja välisveebist. Õpetavaid õdesid otsime seekord sisekonkursiga ja õpetavaid arste avatud konkurssidega.

Osalemine rahvusvahelise kogukonna tegemistes

Meie haigla järjest kasvav esindus on käinud AMEE (Euroopa Meditsiinihariduse Assotsiatsioon – Association for Medical Education in Europe) aastakonverentsil juba viis aastat järjest. Sel aastal Šveitsis Baselis toimuvast konverentsist võtab osa juba koguni 16 meie töötajat. Meie tiim Baselis koosneb peamiselt õpetavatest arstidest ja õdedest ning juhtidest. Veebruaris kuulutasime haigla koolitusosakonnaga välja võimaluse viiel keskusejuhil või keskuse õendusjuhil konverentsil osaleda, tänu millele liitus meiega kolm juhti ja kaks juhi poolt nomineeritud asendajat. Konverentsi külastamine on sel aasta enamikku õpetavate spetsialistide jaoks eelistatuim viis oma õpetamisalast lisakoolitusfondi kasutada.

Koolitusosakonna eesmärk konverentsi tutvustamisega ja seal osalemise soodustamisega on tõsta teadlikkust teoorial ning andmetel põhineva hariduse rollist tervishoius. On hästi teada, et õppimise ja õpetamise roll on tervishoius tihtipeale mitte isegi teisejärguline, vaid järjekorras veel rohkem tagapool. Konverentsil osalemine võiks innustada ning panna osalejaid ennast tundma suurema kogukonna liikmena, mis omakorda soodustaks sama mõju ka haigla argipäeva naasmisel. Parim, mida konverentsikülastaja Baselist sel aastal võita saab, on teadmine, et ta pole üksik entusiast. Ei maailmas ega ka ITK-s.

ITK delegatsioon 2023. aasta AMEE konverentsil Glasgows (vasakult): Liisa Hiob, Maarja Hallik, Gabor Szirko ja Joel Lumpre.

Naistekliiniku simulatsiooniinstruktorite jätku-uuring

Naistekliiniku vastsündinute simulatsiooni töögrupp algatas juunis uurimustöö „Vastsündinute simulatsioonikoolituse sihtrühma hinnang oma teoreetilistele teadmistele, käelisele tegevusele, aparatuuri tundmisele ja meeskonnatööle ning selle hinnangu muutus pärast vastsündinute elustamise simulatsioonikoolituse läbimist“. Tegemist on jätku-uuringuga 2019. aastal teostatud uuringule. Uuringu eesmärk on uurida töötajate hinnangut oma teoreetilistele teadmistele, käelisele tegevusele, meeskonnatööle ja tehniliste abivahendite tundmisele ning selle hinnangu muutustele pärast simulatsioonikoolitust. Samuti uuritakse seekord töötaja initsiatiivi koolitusele registreerumisel, hinnangut koolituse mõjule patsiendiohutuse seisukohast ning debriifingu-tüüpi analüüsi sobitumist ja lülitumist igapäevatöösse.

Samuti võrreldakse neid andmeid 2019. aastal tehtud uuringu tulemustega. Esmakordselt uuritakse, kas koolitusel osalemine mõjutab osaleja hinnangul patsiendiohutust, kuidas on lülitunud igapäevapraktikasse erakorraliste situatsioonide järgne debriifingu süsteem erialast sõltumata ning kas töötaja tuli koolitusele enda initsiatiivil. Usume, et kogutavad andmed ja nende analüüs on oluline sisend koolituse arendamisel ning loodame, et osalejad on üha enam valmis nägema debriifingut ja veaanalüüsi igapäevase töö osana. Kogu ülesehitatud simulatsioonõpe parandab aga põhieesmärgina vastsündinutele antavat abi ning muudab seda abi pakkuvaid meeskondi tugevamaks. Oleme juba ette tänulikud neile, kes panustavad ankeedi täitmisega meie igapäevatöö paremaks muutmisele, seda nii patsiendi kui personali tasandil.

ITK „Vastsündinu stabiliseerimise“ kursuse osalejad ning lastearst ja õpetav arst Kadri Margus (paremal).