Oma südame heaks saab iga inimene palju ära teha toitumisega

„Toitu mitmekesiselt, söö piisavalt puu- ja köögivilju ja kiudainerikkaid toite ning eelista värsket liha töödeldud lihatoodetele. Valmista söök ise ja väldi liigset soola ning suhkru tarbimist,“ soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe. „Puu- ja köögivilju tuleks süüa viis peotäit päevas. Samuti on oluline tarbida toite, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, näiteks kala.“

„Lihatoodete, ennekõike punase liha tarbimine on seotud suurema südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riskiga. Mida rohkem me sööme punast liha ja töödeldud lihatooteid, seda suurem on see risk,“ toob dr Kaljumäe välja mõned toitumisega seotud terviseriskid.

Samuti ei tohi unustada kaunviljade, täisteratoodete ja pähklite kasulikkust toidust valgu saamiseks. „Uuringutes on leitud, et kaunviljade söömine vähendab kardiovaskulaarset haigestumist ja koronaarhaiguste tekkeriski. Samuti aitavad töötlemata täisteratooted, taimsed rasvad ja pähklid kolesteroolitaset paremini kontrolli all hoida,“ ütleb arst.

„Juba 2015. aastal paigutas WHO kõik lihatooted 1. rühma kantserogeenide hulka, kuhu kuuluvad ka asbest ja sigaretisuits,“ nendib dr Kaljumäe ning soovitab loobuda pidevast punase liha tarbimisest ning võtta menüüsse rohkem kala- ja linnuliha.

„Nii nagu suitsetajatel on esimene samm teel tervema südame poole suitsetamisest loobumine, on ka igapäevasel töödeldud liha sööjatel oma toidusedeli ülevaatamine tervise seisukohalt tähtis – kokkuvõttes võib nii paraneda mitmete organite töö ning väheneda ka mitme vähiliigi tekkerisk,“ ütleb ta.

Ennetada on parem kui ravida

Dr Kaljumäe sõnul on inimesed sageli oma tervise tegelikust olukorrast ja elustiilist tulenevatest riskidest liiga vähe teadlikud. „Enamasti jõutakse oma tervist ennetavalt arsti juurde kontrollima tööandja kaudu saadetuna või tullakse lähedaste tungival soovitusel. Naised teevad otsuse omal käel arsti juurde tulla kergemini kui mehed.“

„Kõige varmamad oma tervist arstil kontrollida laskma on inimesed, kellel on tekkinud juba esimesed tervisehädad ning kes selle mõjul tahavad oma elustiili muutma hakata. Siis ei ole kaugeltki hilja, kuid arstidega nõu pidamist tasub alustada juba varem – kui inimene tunneb end täiesti tervena ja soovib elada tervelt võimalikult kaua.“

„Terviseanalüüsid on kui toimiv majakas, mis näitavad suuna kätte ja annavad aimu sellest, kus võib organismis olla peidus mingi probleem. Samuti saame anda inimesele juhised, kuidas edasi minna ning veel tervislikumalt ja täisväärtuslikumalt elada,“ ütleb dr Kaljumäe ning märgib, et inimestel on võimalus saada küsimustele vastuseid oma perearstilt, kuid samuti on Ida-Tallinna Keskhaiglal pikaajaline terviseauditite tegemise kogemus, mis hõlmab kogu tervise kohta ülevaate saamist ning sellest tulenevalt soovituste andmist.

„Kui terviseuuringute käigus avastame täiesti tervel inimesel mõne haiguse, siis enamasti on see haigus alles algusfaasis ja seda on võimalik ravida. Arstidena saame inimese suunata vastava spetsialisti juurde ja ravile jõudmist kiirendada, kui ta tuleb oma tervist kontrollima,“ ütleb dr Kaljumäe.

Kuigi enamasti peetakse südameinfarkti vanemate inimeste haiguseks, tabab see terviserike aina enam ka nooremaid, neljakümnendates inimesi, sagedamini mehi kui naisi. Oma südame heaks saab iga inimene palju ära teha.