Terviseportaal
Kui levinud on viljatuse probleem ning millal arsti poole pöörduda?
Juunikuu oli rahvusvaheline viljatusravikuu, mil sellele teemale üle maailma senisest enam tähelepanu pöörati. Viljatusel on kolm mõistet: üks on infertiilsus ehk võimetus rasestuda või rasedust lõpuni kanda; siis on lastetus – tahtlik või tahtmatu infertiilsus ja kolmas on viljakus ehk võime viljastuda ja sünnitada lapsi. Meie haigla viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loog selgitab, kui levinud on viljatuse probleem ning millisel hetkel tuleks arsti poole pöörduda, kui paaril last saada ei õnnestu.
Kui paljudel paaridel Eestis esineb viljatusprobleeme?
See hulk on päris suur ehk umbes 15% populatsioonist. Igal viiendal-kuuendal paaril võib selline probleem ilmneda. Viljatuse probleem võib esineda nii naistel kui meestel. 30% juhtudest on põhjus naispoolel, 30% meespoolel ja umbes 40%-l on põhjus mõlemapoolne või selgusetu.
Millised need põhjused enamasti olla võivad?
Põhjusi võib olla päris mitmeid, naiste puhul rääkides on peamiselt kas munasarjade või emaka poolt tingitud põhjused, mitmesugused haigused, eluviisid, ka tööst tingitud põhjused. Samamoodi ka meestel, näiteks töö vibratsioonikeskkonnas võib mõjutada sperma kvaliteeti. Väga oluline tegur on ka kehakaal – nii ala- kui ülekaalulisus ja kaasasündinud arengurikked, näiteks kromosoomhaigused. Need kõik võivad mõjutada viljakust. Naiste puhul vähendab viljakust ka suitsetamine. Suitsetajatel tulevad sagedamini esile ka näiteks raseduse katkemised.
Kui paar on üritanud last saada ja see pole õnnestunud, siis mis hetkest ja kelle poole oleks õige oma murega pöörduda?
Kui paaril endale teadaolevalt ei ole terviserikkeid või kromosoomhaigusi, siis ei ole mõtet enne pöörduda, kui on üritatud rasestuda 12 kuu jooksul. Kui see pole õnnestunud, siis võiks mees pöörduda meestearsti vastuvõtule ja naine günekoloogi vastuvõtule või kohe viljatusravi arsti poole. Kui on olnud menstruaaltsükli häireid või põletikulisi haigusi, eriti just sugulisel teel levivaid haigusi nagu gonorröa, klamüüdia, siis kindlasti võib pöörduda ka varem. Ja meeste puhul samuti – kui on teada mingid kromosomaalsed haigused juba varasemalt diagnoositud või on poiss lapsena põdenud mumpsi, siis kindlasti võib pöörduda enne, kui 12 kuud täis saab.
Kuidas põhjusi uuritakse?
Edasisteks uuringuteks on meeste puhul spermaanalüüs ja naiste puhul ultraheliuuring ning ovulatsioonitestid. Need on esmased uuringud, mida me teeme ja sõltuvalt nende tulemustest vaatame, kas on vaja teha mingeid lisauuringuid või näitavad need uuringud meile, et tegemist on viljatusega, edasi läheb raviplaani koostamiseks.
Kuidas selline diagnoos paaridele mõjub?
Eks ta psüühiliselt kindlasti on raske ja seda võetakse vastu erinevalt. Ega see paarile kerge ole.
Kes kogu selle ravi juures veel teie meeskonda kuuluvad - naistearst, meestearst, kas ka psühholoog? See on ju tegelikult vaimselt väga kurnav protsess.
Jah, meil on olemas kliiniline psühholoog ja patsiendid saavad pöörduda ka kogemusnõustaja poole. Nii et selline toetusring on olemas neile, kes seda soovivad.
Ravi sõltub põhjustest, ravimeetodeid on mitmeid. Kergemate spermapatoloogiate ja ovulatsioonihäirete puhul saab näiteks rakendada sellist meetodit nagu kunstlik viljastamine ehk insiminatsioon. Sellega parandatakse veidi sperma kvaliteeti ja parandatud kvaliteediga sperma viiakse otse emakasse. Seda meetodit saab kasutada kergemate seemnerakkude patoloogiate puhul. Kui näiteks on tegemist emakakaela faktoritega, mille põhjuseks on põletikulised protsessid või emakakaelaoperatsioon, võivad need mõjutada emakakaelal olevat lima, mis on väga oluline, et spermatosoidid jõuaksid emakakaelast edasi. Kergematel juhtudel piisab naisel ovulatsiooni stimulatsioonist. Aga kui need meetodid tulemust ei anna, siis järgneb katseklaasi-viljastamine.
Kui pikk võib olla viljatusravi?
See sõltub probleemist, võib võtta paar kuud, võib võtta 10 aastat.
Kui palju mõjutavad seda protsessi pinge ja stress?
Jah, see psüühiline seisund on väga oluline. On isegi juhuseid, et meie poole pöördub paar, kellel ei ole õnnestunud rasedaks jääda, teeme ära esmased uuringud, mis näitavad, et kõik on nagu korras, ei tohiks olla probleemi - pinge langeb ja naine jääb rasedaks. On ka juhtumeid, kus on läbitud mitmeid katseklaasi-protseduure, mille tagajärjel sünnib laps ja järgmisel korral jääb naine rasedaks ilma, et vajaks meiepoolset abi. Tõesti, see psüühiline faktor on oluline ja kahjuks on sellest väga raske ka lahti saada. Kerge on öelda inimestele, et võtke asja rahulikult, sest katseklaasi-viljastamise õnnestumise protsent on umbes 70-80% ehk enamus ikkagi saab selle tulemusena lapse.
Miks juhtub vahel nii, et nende pikkade protseduuride järel õnnestub rasestuda, kuid ei suudeta seda rasedust lõpuni kanda?
Selleks on väga palju põhjuseid, üks neist on see, et me küll siirdame ilusad embrüod, aga me ei näe seejuures alati seda geneetikat. Üks põhjus ongi see, et embrüo ei ole geneetiliselt õigesti arenenud. Teiseks – väga palju loeb siin ka ema vanus ja sellest tulenevad geneetilised hälbed embrüos. Võivad esineda ka emakapoolsed põhjused. Neid põhjusi, miks rasedused katkevad on väga palju ja suuremal osal kahjuks me jääme me patsiendile vastuse võlgu, miks see nii läks.
Aga sellest ei tasu ennast heidutada lasta, soovitus on ikkagi jätkata, sest ühel hetkel see õnnestub, eks?
Kindlasti, sest üldjuhul on sellised katkemised spontaansed ehk see ei tähenda seda, et järgmine rasedus peaks lõppema samamoodi.
Kuidas ja millised võimalused täna üldse viljatusravi saada on?
Eestis on viljatusravi väga hästi kättesaadav. Haigekassa tasub praktiliselt 100% nii viljatusravi kui ka sellega seotud ravimikulud kuni 41-aastastel naistel. Üldse on viljatusravi Eestis võimalik kuni 50-aastastel naistel.
Te olete viljatusravi keskuse juhataja. Kas te hoiate kuidagi kätt pulsil neil lastel, kes on sündinud läbi kunstliku viljastamise, kui palju neid lapsi Eestis on?
Meie kliiniku abil on ilmavalgust näinud peaaegu 3400 last. Aga üldiselt on Eestis sündivatest lastest umbes 3% ellu aidatud viljatusravi abil.
Kuidas teile tundub, kas see protsent hakkab lähiaastatel tõusma, sest sünnitusiga kasvab, naised sünnitavad üha hiljem?
Eks see üldiselt jääb ikka kuskil 5-6% juurde, see on ülemaailmne trend. Seoses sellega, et inimesed lükkavad oma lapse sündi kaugemasse ikka, peab kindlasti arvestama, et alates 35-st eluaastast hakkab viljakus järsult langema. Ja kui on selline plaan, et ei taheta veel last saada, siis tegelikult on tänapäeval mõistlik lasta oma munarakud külmutada. See võimalus on olemas. Haigekassa hüvitist sellel teenusel ei ole, aga seda võimalust oleks mõistlik kasutada.
Intervjuu põhineb KUKU raadio saatel Terviseks!
Viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loog