Terviseportaal
60 aastat arsti- ja õendusabi Järvel
Augustis tähistas 60 aasta juubelit endine Tallinna Järve Haigla, tänane Ida-Tallinna Keskhaigla Järve õendus- ja hooldusabikliinik. Eesti ühes suuremas õendus- ja hooldusabikliinikus on patsientidele 130 voodikohta ja 12-kohaline hospiits. Siin leevendatakse patsientide vaevusi ning õpetatakse iseseisva eluga toime tulema.
Kliinik täidab olulist rolli patsientide ravis
„Täna aitab kliinik parandada ja säilitada patsientide toimetulekuvõimet raske trauma või haiguse järel. Patsiente, kes juba ise hakkama saavad ja kodusele ravile suunduvad, abistab vajadusel koduõendusteenus. Inimeste jaoks, kelle tervis on üsna haprake, on kliinikus hospiits, mis toetab nii raskes seisundis patsienti kui ka tema lähedasi patsiendi elu viimastel hetkedel,“ selgitab direktor Eve Karmo kliiniku tööd.
„Suurem osa patsientidest suunatakse meile ITK aktiivravi osakondadest, väiksem osa perearsti või eriarsti saatekirjaga. Meie eesmärk on püüda taastada või säilitada patsientide tervislikku seisundit ja toimetulekuvõimet raske trauma või haiguse järel ning valmistada inimesi ette koju või hooldekodusse minemiseks. Neile, kelle tervis taastumas ja kes kodusele ravile suunduvad, pakuvad vajadusel koduõendusteenust meie õed. Kliiniku meeskonda kuuluvad lisaks meedikutele sotsiaaltöötaja, hingehoidja ja tegevusjuhendajad.
Järvele loodi EELK Tallinna Diakooniahaigla järel teisena Eestis hospiitsosakond, mis eelmisel aastal tegi läbi põhjaliku uuenduskuuri. Loodan, et hubasem interjöör aitab väga raskes seisus patsientidel end veidigi paremini tunda. Meie hospiitsravi meeskond teeb kõik võimaliku, et toetada elu viimastel hetkedel nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ kirjeldab Eve Karmo.
Heal lapsel mitu nime
Oma pika ja väärika ajaloo jooksul on kliinik kandnud mitut nime. Haigla rajati raudtee vahetusse lähedusse ning allus Nõukogude ajal otse Eesti Raudteekonnale. Seetõttu kandis see ka ametlikku nime Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Haigla. Inimesed teadsid seda lihtsalt Raudtee haiglana ning pidasid haiglast väga lugu. „Vahel olid mõnel patsiendil lausa välja kirjutatud need päevad, mil Raudtee haigla oli linnas valvehaigla, et saaks kasvõi erakorralise patsiendina sinna statsionaarsele ravile. Tähendab, et töökas ja usaldusväärne personal oli oma mainet õigustanud,“ kiidab kunagine pikaaegne Järve haigla peaarst dr Helle Mäeltsemees toonast ravitööd.
1990. aastatel kandis kliinik Tallinna Järve haigla nime. 2001. aastal liideti haigla Ida-Tallinna Keskhaiglaga ning nimetati ümber õendus- ja hooldusabikliinikuks, millena seda täna tuntakse.
„Olen uhke selle üle, et just Tallinna Järve haigla oli esimene haigla Eestis, mis pühendus tervisedendusele ja liitus tervist edendavate haiglate maailmavõrgustikuga. Olime Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ekspertidele tänuväärsed kaastöötajad. Entusiastlik ja tänini selles valdkonnas rahvusvahelise mainega dr Tiiu Härm oli toona asendamatu,“ meenutab dr Mäeltsemees.