ITK viljatusravikeskusesse jõuab üha rohkem üle 40-aastaseid naisi

Dr Loog ütleb, et vaatamata sellele, et naised näevad ja tunnevad end nooruslikuna kauem, ei saa kindlasti väita, et 40ndad on uued 20ndad fertiilsuse mõttes. „Kindlasti mitte. Juba pärast 35. eluaastat langeb viljakus drastiliselt. Pärast 40 eluaastat langeb ovulatoorses tsüklis rasestumise võimalus 5%ni,” ütleb Loog.

ITK viljatusravikeskuse juhataja Tiina Loogi sõnul jõuab nende vastuvõtule üha rohkem naisi, kes on lükanud lapse saamise hilistesse 30ndatesse või 40ndatesse ning loodavad siis abi saada. Paraku võib paljudel juhtudel olla emaks saamine juba võimatu, sest selleks vajalik materjal munasarjas on selleks vanuseks otsas ning isegi kunstlik viljastamine ei pruugi enam õnnestuda. „Kui naine saab emaks peale 45ndat eluaastat on see ikka väga suur erand, suisa ime. Pärast 37ndat eluaastat toimub viljakuses järsk langus. Seega panen südamele, et ka need, kes tahavad munarakke külmutada mõtleks sellele kõige hiljemalt 30ndate alguses,” sõnab Loog.

Ta nendib, et kuigi tervena elatud aastad pikenevad ja naised tunnevad ja hoiavad end kauem heas vormis, siis looduse vastu ei saa. Munasarjaga on nii, kui reserv on läinud siis on ta läinud ja ükski ravi siin ei aita. Munarakud pakitakse sündides kaasa, neid ei teki elu ajal juurde nagu meestel toimub pidev ja jätkuv spermarakkude tootmine. Naistel munarakkude pakett nagu ta on, mõnele on antud rohkem, mõnele vähem. Ja selge on see, et aja jooksul munarakud vähenevad ning ka olemasolevate munarakkude kvaliteet halveneb,” toob Loog hilises eas emaks saamisele lootjad maa peale tagasi.

Kui puberteedieas on tütarlapsel keskmiselt 500 000 munarakku, siis 35ndaks eluaastaks on järgi jäänud 25 000 munarakku ning 51. eluaastaks keskmiselt vaid 1000 munarakku. „Üldiselt on naiste viljakus maksimaalne 24. eluaasta vanuses ja hakkab alanema peale 35. eluaastat. Kuid ka noortel ja tervetel naistel pole nii, et on iga kuu võimalik rasedaks jääda. Nooremapoolsetel naistel on võimalik ovulatoorses tsüklis rasestuda 20-25 protsenti ning keskmiselt kolm kuni neli kuud läheb rasestumiseks aega. Kuni 30 eluaasani rasestutakse keskmiselt aasta jooksul 80 protsendil juhtudest. Vanuses 35-39 on see protsent 50 juures, alates 45. eluaastast on see protsent vaid 2,” toob Loog välja karmi statistika.

Lisaks munarakkude arvu vähenemisele, muutub ka nende kvaliteet naise vanemaks saamisel aina kehvemaks. „Kui 20ndates on vähekvaliteetseid munarakke 25 protsenti, siis 35. eluaastaks on see tõusnud 75. protsendini ning 43. eluaastaks sisuliselt 100 protsendini. Ehk isegi kui munarakke veel on alles on nad valdavalt ebakvaliteetsed ning siis tuleb ikkagi appi võtta doonormunaraku kasutus,” räägib Loog.

Veel omaette teema on lapse välja kandmine ja lapse elussünd. „Isegi kui rasestumine õnnestub, siis vanusega kasvab raseduse katkemise, peetumise ning loote väärarengu võimalus. Suureneb märkimisväärselt ka rasedusaegste tüsistuste oht. 40. aastastel on keskmine raseduse katkemine 40 protsenti, 45. aasta vanuselt aga juba 80 protsendil ei jõua rasedus õnneliku lapse lõpuni kandmiseni.”

Kuigi mehed on viljakad kõrge vanuseni on uuringute järgi tõestatud, et nö vanadel isadel suurem võimalus autismiga või ATH sündroomiga lapse sünd. „Igatahes soovitan võimalusel saada lapsi noorelt või varajastes 30ndates, sest mida aasta 35. eluaastast edasi, seda suurema riskiga see on. Ja alates 45. eluaastast on see suisa ime. Jah, sellises eas naisi on emaks saanud, aga see on siiski väga suur erand ja kindlasti mitte reegel,” sõnab Loog.

Lisaks munarakkude külmutamisele, mis on viimastel aastatel olnud tõusvaks trendiks, saab külmutada ka embrüoid, mida saab hoida reservis seaduse järgi kuni seitse aastat.Embrüote säilitamise eelduseks on partneri olemasolu või selle puudumisel saab kasutada ka doonorseemnerakke. Kuna siin ei ole meditsiinilist näidustust IVF raviks vaid soov on lapse saamine edasi lükata, siis Tervisekassa protsessi ei kompenseeri. Tervisekassa ei kompenseeri ka sugurakkude külmutamist nn sotsiaalsetel näidustustel. Tervisekassa kompenseerib sugurakkude külmutamist meditsiinilistel näidustustel kuni 35 aastastele naistele ja kuni 40 aastastele meestele.

Viljatusravi osas on võimalik siirdada doonormunarakust saadud embrüo, saada katseklaasi laps või ka stimuleerida ovulatsiooni vallandumist ravimitega. Kuid taaskord rõhutan, et mida hilisemasse ikka seda jätta, seda väiksem on ka nende protseduuride abil emaks saamise protsent,” paneb Loog südamele.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2022. aastal kunstliku viljastamise abiga 680 last. Kõigist elussündidest moodustab see ligi kuus protsenti.

Anna-Maria Veidemann-Makko