ITK toimetab innovaatiliselt – õendusabikliinikus katsetati sotsiaalset robot-assistenti

„Sotsiaalsete robot-assistentide kasutamine haiglatöös nõuab eelnevalt tööprotsesside analüüsi ja kohandamist, mida tuleb läbi viia töötajaid kaasates,“ selgitab uurimisrühma juht, Taltechi IT-Kolledži IT-didaktika nooremprofessor Janika Leoste. „Meie hinnangul tuleb haigla töötajad kaasata protsessi algusest lõpuni, andes neile võimaluse kaasa rääkida, millised on roboti tööülesanded ja kuidas need sobituvad olemasolevasse tööprotsessi. On ülimalt oluline tagada töötajatele eelnev koolitus ning arvestada nende tagasisidet. Selline lähenemine suurendab kasutajate valmisolekut uute digitehnoloogiatega kohanemisel.“

Vajalik kõigi osapoolte koostöö

Nii Eestis kui Euroopas tervikuna avaldavad demograafilised protsessid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ressurssidele järjest suuremat survet. Samas seisab tervishoid silmitsi tööjõukriisi ja sellest tulenevate probleemidega teenuste nõudluse rahuldamisel. Tervishoiutöötajate suur töökoormus ja sellest tulenev ajasurve, emotsionaalsed ja kognitiivsed nõudmised, mida pingeline ja vastutusrikas töö seab ning pikad või ebaregulaarsed töötunnid soodustavad läbipõlemist. Tehisintellekti (AI) ja robotite kasutamisel on suur potentsiaal vähendada ajasurvet, rutiinsete ülesannete mahtu ning tuua tervishoiutöötajate igapäeva abivahendeid.

„Tervishoius on juba pikemat aega kasutusel mitmesugused robotid: näiteks kirurgias, ravimite jaotuses, koristuses, transpordis ja mujalgi,“ märgib Leoste. „Samas ei ole jõudnud laialdasse kasutusse sotsiaalse põhifunktsiooniga robotlahendused, kuigi tööjõu puudusel saaksid just sellised robotid täita suhtlusfunktsioone ja pakkuda erinevaid tugiteenuseid telemeditsiinist teraapiani.“

Tegemist on tulevikutehnoloogiaga, mis vajab veel täiustamist ja mille rakendamine tööprotsessides nõuab hoolikat läbimõtlemist. Viimane on oluline, et töötajad ei hindaks neid lahendusi ebavajalikuna, uute tööülesannete allika või töökaotuse ohuna. Seega nõuavad sotsiaalsete robotassistentide lahendused kõigi osapoolte, nii teadlaste, arendajate kui tervishoiutöötajate koostööpõhist lähenemist, disainmõtlemist ning vastavaid uurimis- ja rakendusmetoodikaid.

Katsetati kolme funktsiooni

Õendusabikliinikus läbi viidud pilootkatse põhines ITK ja TalTechi varasemal koostöökogemusel. 2023. aastal viidi läbi roboteid tutvustavad üritused, et kaardistada, kas ja kuidas sellised robotid tehniliselt ja ruumiliselt sobivad haiglakeskkonda ning milliste asjaoludega tuleks arvestada nende edukaks rakendamiseks nagu näiteks liikumistrajektoor, uste avamine, WiFi ühendus, roboti laadimine, roboti desinfitseerimine jms.

Nüüdne pilootuuring oli selle töö järgmine samm, et kaardistada töötajate hoiakuid ja valmisolekut koostööks robot-assistentidega ning testida kolme erinevat kasutusstsenaariumi.

Esimene kasutusstsenaarium: robot-majajuht. Temi ekraanilt oli külalistel võimalik valida palati number või muu asukoht, näiteks valvelaud, puhkenurk vms ning robot juhatas külalise õigesse kohta. Külastaja kasutas robotit majajuhina ainult omal soovil ja võis igal ajal tegevuse katkestada.

Teine kasutusstsenaarium: asjade kättetoimetamine. Temi kandikule kinnitati korv. Õde või hooldaja, kes soovis Temit kasutada asjade kättetoimetamiseks, asetas esemed, näiteks ajalehe, veetopsi vms korvi ning valis ekraanilt palati ja vajadusel ka voodi numbri, kuhu asjad toimetada. Palatisse jõudnult sõitis Temi voodini, andis häälega märku, et on kohal ja palus võtta kastist kohale toimetatud ese(med). Pärast seda liikus Temi automaatselt tagasi oma põhiasukohta. Patsient ei pidanud Temile käsklusi andma ega muul moel robotiga suhtlema. Patsientidele selgitati katse olemust ning küsiti kirjalik nõusolekut katses osalemise kohta.

Kolmas stsenaarium: patrullifunktsioon: eesmärk oli eeskätt õhtul ja öösel kasutada Temi sisseehitatud patrullfunktsiooni, mis võimaldab kasutada robotit automaatselt kaardistatud punktide vahel liikumas. Järve üksuses ei ole praktiliselt võimalik, et Temi liikunuks palatite vahel, sest uksed on suletud. Seega liikus Temi ainult haigla koridorides. Valves oleval õel või hooldajal oli  võimalik arvuti või nutitelefoni ekraani vahendusel jälgida koridorides toimuvat. Tegevuse eesmärk oli saada töötajatelt hinnang, kas selline roboti funktsioon aitaks paremini tagada patsientide heaolu, näiteks kui segaduses patsient öösel liigub koridoris ja valves oleval töötajal ei ole seda võimalik oma asukohast muul moel näha.

Temi puutetundlikku ekraani saab kasutada mitmekesistes rakendustes.

Kas oleme uue „kolleegi“ tulekuks valmis?

TalTechi IT didaktika uurimisrühma üks uurimisvaldkondadest on saada teada, kuidas sotsiaalsed robotid ja robot-assistendid saavad inimesi erinevates töödes täiendada.

„Ühest küljest loome käitumisstsenaariumid, kuidas robot võiks inimesega käituda, teisest küljest uurime, kuidas on robot inimesele vastuvõetav,“ sõnab Leoste. „Meid huvitab, kuidas ja milliste õpetamismeetoditega õpetada inimesi koos robotitega töötama. Hästi suur roll protsessis on roboti kehakeelel ehk mitteverbaalsel käitumisel.“

Uurimisrühm on püüdnud koos haigla töötajatega leida lahendusi küsimusele, kuidas tulevikutehnoloogiad, sealhulgas robotid, saaksid haigla tööd kergendada.

„Innovatsiooni puhul mõtleme tavaliselt sellest, et kas midagi saab teha paremini, teistmoodi või teha hoopis uue asja,“ ütleb Leoste. „Võib-olla haiglas toimetavate robotite puhul ongi pigem kõige lihtsam otsida nišš, kus on kõige vähem inimese ja roboti vahelist konflikti, et robot saaks teha midagi, mida seni tehtud ei ole.“

Leoste lisab, et kuigi augustis katsetatud roboti tööpõld oli üsna kitsas, siis isegi sellel lühikesel teekonnal infolaua juurest patsiendi lähedase juurde on tarvis psühholoogiliselt ja emotsionaalselt ületada või omaks võtta teadmine, et meil on uus abiline või töökaaslane. Siin mängivad suurt rolli teadmised, eelarvamused ja hinnangud, kaasa arvatud antropomorfismi hoiakud.

„Lihtne on hinnata protsessi reaalteaduste maailma kaudu – et teeme katsed, mõõdame mitu sekundit millelegi kulub, aga kui me tahame, et inimesed võtaksid enda kogukonda juurde need robotid, siis me peame ikkagi küsima inimeste tundeid ja arvamusi,“ rõhutab Leoste. „Meie uuring peaks lõpuks andma vastuse inimestelt, et kas nad on nõus, et neil on selline uus kolleeg.“

Nüüd seisab ees hinnang, kas ja milliste sotsiaalsete robotitega on mõttekas haiglal tulevikus edasi minna ja milliseid kasutusstsenaariume selleks planeerida.

INFOBOX (kui ruumi pole, võib ära jätta)

Temi on rahvusvaheline robootikaettevõte, mis on spetsialiseerunud teenindusrobotite lahendustele, autonoomsetele platvormidele, tehisintellektil põhinevatele robotilahendustele, nutiassistendi lahendustele ja pilvepõhistele teenustele.

Temi on mitmekülgne suhtlus- ja teenindusrobot, kes võib olla abiliseks näiteks kodus, kontoris, kaupluses, meelelahutusasutuses, haiglas, haridusasutuses. Temi on loodud inimeste igapäevaelu lihtsustamiseks ja ta pakub mitmesuguseid kasulikke funktsioone.

Temi on varustatud hääljuhtimise tehnoloogiaga. Ta reageerib kasutaja häälkäsklustele, suudab vastata küsimustele ja pakkuda teavet. Temi puutetundlikku ekraani saab kasutada erinevates rakendustes, näiteks meelelahutuseks, meediasisu ja reklaamide kuvamiseks, tagasiside küsitlusteks jne. Temi suudab ruumis iseseisvalt liikuda ja navigeerida. Ta kasutab erinevaid andureid, sh kaamerat ja LIDAR-tehnoloogiat, et tajuda ümbrust ja vältida takistusi.