I osa: Küsi anonüümselt melanoomi ja päikesekaitse kohta! Vastab ITK onkoloogiakeskuse juhataja dr Elen Vettus

Kas tead, mis on melanoom, kuidas see tekib või kuidas see võib tervist ohustada ning kuidas oma nahka kaitsta? 

Igal aastal maikuu esimesel esmaspäeval tähistab maailm rahvusvahelist melanoomipäeva, et tõsta inimeste melanoomialast teadlikkust ja aidata kaasa vähkasvajate varajasele avastamisel, ravile, aga loomulikult ka ennetusele.

Eelmisel nädalal oli kõigil soovijatel sotsiaalmeedia vahendusel võimalik esitada küsimusi ITK onkoloogiakeskuse juhatajale, dr Elen Vettusele mealnoomi, nahavähi ja päikesekaitse kohta. Kuna küsimusi tuli palju, siis avaldame vastused kahes osas.

1. Kuidas jälgida oma neevuseid-nahka?

Kontrollige oma nahka 1 kord kuus. Vaadake, kas nahale on tekkinud mõni pigmendilaik, mis teistest erineb, nn inetu pardipoeg.  Enamasti on kõik sünnimärgid ühesugused, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata nendele märkidele, mis erinevad teistest värvuse, suuruse ja kuju poolest või kui mõni lesioon kasvab kiiresti.

Oma nahka kontrollides peaks järgima ABCE reeglit, kuid esineb mõni allpool toodud muutustest, tasub pöördada spetsialisti poole:

A ehk asümmeetria – sünnimärgi ühe poole kuju erineb teise poole kujust

B ( inglise keeles border ehk lesiooni äär) viitab ebaregulaarsetele piirjoontele – serv on sakiline või ebaregulaarne.

C (inglise keeles colour ehk värvus) viitab moodustises esinevale mitmele erinevale värvile.

E (inglise keeles evolution ehk evolutsioon, muutused) viitab lühikese aja jooksul tekkinud muutustele kujus, suuruses või värvuses.

Melanoom võib olla pigmendiga (pruun/must) või pigmenditu- sellisel juhul on tegemist roosaka lesiooniga või nahapeale sõlmega.

2. Mis vahet on melanoomil ja nahavähil?

Nahavähk jagatakse kaheks: melanoom ja mittemelanoomsed nahavähid.

Melanoom on agressiivne pigmentakkudest alguse saanud pahaloomuline kasvaja. Enamasti tekib melanoom nahas, kuid võib esineda ka siseorganites, limaskestadel, küüne all või silmas. Kuigi melanoom moodustab 5–10% kõigist naha pahaloomulistest kasvajatest, on ta nahakasvajatesse suremise põhjustest esikohal.

Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes 250 melanoomi esmasjuhtu ning iga aastaga tõuseb ka haigestumus. Numbrite kasvu taga on samaaegselt nii haigestumuse kui ka teadlikkuse kasv: oma nahka käiakse sagedamini kontrollimas, mis on igati positiivne, sest nii avastame me  aina enam melanoomi just varases staadiumis, kui haigus on hästi ravitav.

Melanoomi suurimaks riskiteguriks on ultraviolettkiirgus, sealhulgas vahelduv intensiivne UV-kiirgus (nn päikesereisid) ning lapsepõlves saadud päikesepõletused. Naha eripära on, et see ei unusta nahakahjustusi mitte kunagi. Lapsepõlves saadud päikesepõletused võivad viia täiskasvanueas melanoomi tekkeni. Siinkohal on oluline aru saada, et ka kerge päevitus on nahakahjustus- pigmendirakud üritavad kaitsta oma pärilikkusainet kahjuliku UV-kiirguse eest.

Nahavähk ehk mittemelanoomne naha pahaloomuline kasvaja on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid. Eestis diagnoositakse igal aastal üle 1300 uut nahavähi esmasjuhtu. Nahavähk jagatakse kaheks- basalioom ehk basaalrakuline vähk ning lamerakkvähk. Erinevalt melanoomist ei ole nahavähk agressiivne ning enamasti siirdeid teistesse organitesse ei anna. Nahamelanoomi raviks kasutatakse nii kirurgilist, valgusravi, kiiritusravi või süsteemset ravi.

3. Kuidas ravitakse nahamelanoomi?

Varajase staadiumi melanoomi ravi on kirurgiline. Enamasti eemaldatakse melanoom kohaliku tuimestusega. Vastavalt staadiumile võib esmasele kirurgilisele ravile järgneda armi väljalõikamine ja valvurlümfisõlme uuring (vajadusel ka antud piirkonna lümfisõlmede eemaldamine).

Kui kasvajarakud on levinud lümfisõlmedesse (III staadium), siis on patsiendile näidustatud peale operatiivset ravi ka süsteemne ravi. 2022. aastast rahastab Eestis Haigekassa III staadiumi melanoomi patsientide immuunravi. See on meie patsientidele väga oluline võit. Uuringud on näidanud, et adjuvantravi ehk kirurgiline ravi vähendab oluliselt haiguse tagasituleku riski ja pikendab haigusvaba elulemust.

IV staadiumi puhul, kui vähirakud on levinud juba teistesse organitesse, on patsientide raviks ainult süsteemne ravi. Praegu on Eestis kättesaadavad nii immuunravi, sihtmärkravi kui ka keemiaravi.

Otseloomulikult ei ole ükski ravim ilma kõrvaltoimeteta ning ravi ordineerimisel on oluline ka patsiendi üldseisund, kaasuvad haigused ja patsiendi enda soov.

4. Kas meie kliimas on solaariumil ka boonuseid? D-vitamiini tootmiseks vms?

Solaariumil ei ole mitte üheski kliimas eeliseid. Solaariumites on kasutusel enamasti UVA-lambid, mille kiirgus tungib pikema lainepikkuse tõttu sügavale nahka põhjustades naha DNA kahjustust, oksüdatiivset stressi ja fotovananemist ehk naha enneaegset vananemist. Õnneks ei saa kõik solaariumikülastajad melanoomi ega nahavähki, aga kahjustatud naha nad saavad kindlasti.

Vitamiin D süntees toimub UVB toimel ning solaariumi kasutamisel ei ole seda võimalik sünteesida. Arvatakse, et UVA kiirgus tekitab vitamiin D degradatsiooni, seega on solaariumi kasutamine lisaks kahjulik ka vitamiin D osas. Meie laiuskraadil on kindlasti vajalik suukaudne D- vitamiini  lisamanustamine septembrist maikuuni.

5. Kas päevitamine saab üldse olla tervislik või vähemalt ohutu või on näiteks SPF kreemi kasutamine lihtsalt kahjude vähendamine?

Tervislikku päevitust ei ole olemas. UV-kiirgus ulatub elektromagnetlainete spektris sellesse osasse, kust algavad ionisatsiooniprotsessid ehk inimkeha osas tähendab see seda, et UV-kiirgus kahjustab rakkudes olevat DNA-d.

Ultraviolettkiirguse toimel hakkavad nahas olevad pigmendirakud tootma pigmenti ehk melaniini,  et kaitsta rakkude pärilikkusainet UV-kiirguse kahjuliku mõju eest. Sellega üritab organism ära hoida rakkudes UV- kiirguse toimel tekkivaid muutusi. Kahjuks see toime on üpriski nõrk ning selleks hetkeks on rakk juba kahjustada saanud.Õige päikesekaitsekreemi kasutamine peaks ära hoidma päikesepõletuse.

Päevitamist ei soovita ma kellelegi, olgu see siis ilma või koos päikesekaitsekreemiga. Kindlasti aga ei pea päikest vältima! Päikeselise ilmaga oma igapäevategevusi tehes peaks kasutama õiget päikesekaitsekreemi õiges koguses ning kaitsma nahka ka riietega ja kasutama lisaks loomulikult ka mütsi ja päikeseprille.

6. Kas päikesekaitskreemi kasutamine vähendab vitamiin D produktsiooni? Kas päikesekaitsevahendid ise ei ole ka juba veidi mürgised nahale-oksübensoon nt?

Uuringud on näidanud, et tõenäoliselt päikesekaitsekreemi kasutamine ei vähenda vitamiin D tootmist. See on üheti tingitud ka sellest, et kreemi ei kasutata tihti õiges koguses ning 100% kaitset ei paku ükski kreem. Vitamiin D tootmiseks on vaja väga väikest nahapinda ja lühikest aega. Tihti kreemitatakse keha ära ja pestakse käed puhtaks, ehk siis käelabad jäävad kreemita ning piisab enamasti 10st minutist. Tasub meeles pidada, et vitamiin D süntees toimub ainult UVB toimel ning on näidatud, et päikesekaitsekreemi kasutamine, mis sisaldab UVA kaitset (UVA võib tekitada vitamiin D degradatsiooni) on näidanud paremat vitamiin D produktsiooni kui kreemi mittekasutamine.

Vitamiini süntees ei sõltu ainult kreemi kasutamisest, vaid ka inimese enda (vanus, kaasuvad haigused, nahatüüp jne) ja välistest faktoritest. Vitamiin D lisamanustamine septembrist maikuuni on soovitatud.

Kõik päikesekaitsekreemid ei sisalda oksübensooni ning hetkel ei peeta seda kantserogeeniks ( Ameerika Ühendriikide Food and Drug Administration andmetel). Siiski soovitan kasutada füüsikalise kaitsega kreeme, mis sisaldavad tsinkoksiidi või titaaniumdioksiidi.

Tõepoolest on ajakirjas The Journal of the American Medical Association (JAMA) publitseeritud uuring, kus hinnati aktiivsete ainete (sh oksübensooni) verre imendumist ning õige kreemikasutamise korral (veelkord rõhutan, et enamasti ei kreemitata piisava koguse kreemiga ning iga 2 tunni tagant) on nende ainete sisaldus veres suurem nn väljakujunenud normväärtusest, mis FDA poolt määratud. Mis see kliiniliselt tähendab? Seda me veel ei tea, uuringuid ei ole.

Nii et minu soovitus on vältida keskpäevast intensiivset päikesekiirgust (ja loomulikult solaariume) ning eelkõige kaitsta end riietusega (+müts+päikeseprillid) ning päikesekaitsekreemiga, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB eest ning on füüsikalise kaitsega.

Nii vähendame enda riski haigestuda melanoomi ning nahk on kauem ilusam!

Mõõdukus on alati oluline märksõna!



Dr Elen Vettus on Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja. Ta on täiendanud end melanoomi alal maailma tipponkoloogiakeskustes Ameerikas, Euroopas ja Aasias, tegelenud juba üle 10 aasta dermatoskoopiaga ning on ka alaealiste solaariumi keelustamise ettepaneku algataja.