Dr Mäemets: Enim on õnnetusi elektritõukeratastega, aga ka sporditraumade arv on juba kasvanud
Soojad ilmad on toonud Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskusesse suviselt intensiivse töötempo: lisaks tavapärastele olme- ja töötraumadele pöördutakse haiglasse ka sporditraumadega. Arstide koormus on suurenenud ja ooteajad pikemad, mistõttu panevad tervishoiutöötajad inimestele südamele tajuda sportides oma piire ning kasutada alati turvavarustust.
ITK erakorralise meditsiini keskuse juhi Kristiina Mäemetsa sõnul on erakorralist abi otsivaid inimesi kõige rohkem just suvel. „Põhiliselt ongi põhjuseks inimeste üleüldine suurem aktiivsus sportimisel ning soov rohkem aega õues ja päikese käes veeta,” selgitab ta ja lisab, et tihti ei saa inimesed suviti perearsti kätte või ei tea, et kui perearst on puhkusel, peab tal olema ka asendaja. See põhjustab aga EMO ooteaja pikenemist kõikidele patsientidele.
„Niipea kui ilmad lähevad suviselt soojaks, saavad inimesed tavapärasest rohkem elektritõukeratastega, samuti jalgratta ja muude spordialadega seotud traumasid. Väga kuumade ilmadega on pöördumiste põhjuseks ka kuumarabandus ja päikesepõletus. Erakorralise meditsiini osakonda satutakse ka aiatööde tegemisel saadud traumade tõttu,“ kirjeldab erakorralise meditsiini keskuse arst suvist argipäeva tööl.
„Samas saavad inimesed just selliste probleemide korral palju ise ära teha selleks, et taolisi õnnetusi ennetada. Rulade, tõuke- ja jalgrataste ning rulluiskudega sõites aitab suurema kahju kukkumisel ära hoida kiiver ja turvavarustuse kasutamine. Mai ja juuni alguse ülikuumad ilmad tuletasid meile aga korduvalt meelde, kui tähtis on kuuma ilmaga vedelikku tarbida, päikesekaitset kasutada ning varjus viibida, eriti intensiivsema päikesekiirgusega tundidel,“ ütleb dr Mäemets.
Dr Mäemets märgib, et ITK erakorralise meditsiini keskus töötab täna täiskoormusega, et hoida ooteajad abivajajatele suurte õnnetuste korral võimalikult lühikesed, kuid kuna suvel on abivajajate hulk paratamatult suurem, tuleb siiski olla valmis tavalisest pikemaks ooteajaks. Enne erakorralise meditsiini keskusesse pöördumist tuleks kindlasti üritada kas telefoni või meili teel ühendust võtta oma perearstiga või küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
10 soovitust, kuidas suvel ohutult sportida
Suvel tahavad inimesed ikka rohkem õues aega veeta. Olgu tegu treeningu, suvelaagri või perega looduses või mänguväljakul lustimisega – need lihtsad nõuanded aitavad tagada, et suve nautimine ei lõppeks ootamatult haiglas.
1. Joo piisavalt
Eelista vett, sest vesi on suurepärane organismi niisutaja. Täiskasvanutel on palaval suvepäeval sobilik juua ka mineraalvett või elektrolüüte sisaldavaid spordijooke.
2. Kanna kiivrit
Kiivrid pole mõeldud pelgalt kontaktspordi harrastajatele, vaid kaitsevad ka jalgratta, tõukeratta, rula, rulluiskude, hõljuklaua jms liikumisvahenditega õnnetustesse sattumise korral. Jälgi, et sinu kiiver oleks sobivas suuruses ja korrektselt kinnitatud.
3. Kanna sobivat turvavarustust
Sõltuvalt spordialast kasuta lisavarustust, näiteks rulluisutamisel põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid. Jälgi, et needki oleksid sulle sobiva suurusega, sest liiga suur või liiga väike kaitsevarustus ei kaitse kukkumise korral piisavalt.
4. Päikesekaitse
Kasuta õues viibides päikesekaitsekreemi, et vältida päikesepõletust. Eriti tugeva UV-kiirguse korral kanna kaitsekreemi peale iga paari tunni järel.
5. Tunne oma piire
Tea, et palava ilmaga sporti tehes väsib organism kiiremini. Seetõttu tee kuumas sportides kindlasti puhkepause, et vältida ülekuumenemist.
6. Lastega mänguväljakul
Enne, kui lapsed mänguväljakule saadad, vaata üle, et kiiged, karussellid ja muud atraktsioonid oleksid terved. Ära luba lapsi atraktsioonidele, mis ei ole neile vanuse poolest sobivad, sest nad võivad neil kukkuda.
7. Ohutu ujumine
Suvel perega ujuma minnes eelista kohti, kus on olemas vetelpäästjad. Ära kunagi jäta lapsi veekogu juures järelevalveta.
8. Venitamine
Olenemata sellest, millise spordiala või füüsilise tegevusega suvel tegeleda, tasub kindlasti enne ja pärast liikumist teha venitusi, soojendust ja end jahutada.
9. Tea, millal lõpetada
Kui sportimise ajal hakkad tundma valu, LÕPETA LIIKUMINE, puhka ja taastu. Kui tunned valu, mis süveneb või ei parane, pöördu arsti poole.
10. Õiged jalatsid
See, mida jalga panna, on väga oluline eriti just suvel. Ära kanna plätusid ega proovi käia paljajalu, kui eesmärk on aktiivselt liikuda ja trenni teha.