Dr Lee Tammemäe – uuenduste eestvedaja

Uuendused, uuendused, uuendused

Laulev revolutsioon oli lõppenud ja Eesti taasiseseisvunud, majanduslikud olud olid kidurad, inimesed nõutud ja stardipakk kipakas, kuid dr Lee Tammemäe tõmbas arengud euroopaliku sünnitusabi ja günekoloogia suunas käima täie hooga, inspireerijateks ja abiks Soome ja Rootsi kolleegid. 

Reformimata ei jäänud ükski töölõik. „Oma „noorte ja vihaste“ meeskonna ehk kaasamõtlejatega murdis ta nõukaaegseid juurdunud ning ajale jalgu jäänud meditsiinirutiine, oli oma julgete otsuste ja muudatustega eeskujuks ning ärritas konkurente,“ kirjeldab naistekliiniku praegune juhataja dr Brigita Tamm. Eesmärk oli luua ja pakkuda parimat, inimkesksemat, kvaliteetsemat, efektiivsemat ja ratsionaalsemat euroopalikku meditsiiniabi. Kiiret arengut soosis pidurdavate regulatsioonide puudumine, aga ka kliiniku rahva tahe tema ideedega kaasa tulla. 

Nõukaaegsed põhjendamatud reeglid asendusid sünnitustoas loomuliku sünnituse põhimõtetega. Isad pääsesid sünnitusmajja, peresünnitusest sai norm. „Dr Lee Tammemäe panus taasiseseisvunud Eestis sünnitusabi ja ämmaemanduse ülesehitamisse on olnud mõõtmatult suur. Oma tasakaalukal ja rahulikul moel on Lee suunanud meid usaldama ennast, edasi arenema, unistama ning endasse haarama kõike „uut ja põnevat“, kujundades igapäevatöö kaasahaaravaks ja köitvaks just sellisel moel, et alati on liiga vähe ja tahaks veel ja veel!“ tunnustab meie ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. 

Ämmaemandate roll muutus senisest palju olulisemaks, aga ka vastutusrikkamaks. Sünnitusmaja pälvis UNICEFi beebisõbraliku haigla tiitli. Terved lapsed jäid pärast sündi emade juurde ja vastsündinute imetamise õpe sai lahutamatuks osaks ämmaemandate töös. „Lee arendas ja ka usaldas. Ämmaemandad usaldati iseseisvalt tegema vastutusrikast tööd nii sünnitustoas kui ka uude kontseptsiooni lisandunud emadusnõuandlas,“ meenutab dr Brigita Tamm.

Dr Tammemäe kaasajastas sünnitusabis nii sünnitaja kui ka loote jälgimise võimalusi, tõhustas sünnituse valutustamise meetodeid, arendas operatiivse sünnitusabi tehnikaid. Lee eestvedamisel hakkas naistekliinikusse saabuma ka kaasaegne aparatuur ja tehnoloogia. Loodi perinataalkeskus, kvaliteetne abi rasedatele, sünnitajatele ja vastsündinutele koondus üheks tervikuks. Arenes antenataalne loote ultraheli ning multidistsiplinaarne perinataalabi korraldus keeruliste loote patoloogiate lahendamiseks. Sügavalt enneaegsete vastsündinute terviseprobleeme hakati ravima maailma neonatoloogia parimate praktikate järgi. Märkimisväärselt tõusis kliiniku neonataalabi kvaliteet. Rajati Baltimaade esimene emapiimapank enneaegsete vastsündinute parima ravi toetuseks.

Rahvusvaheliselt on perinataalmeditsiinis üheks olulisemaks kvaliteediindikaatoriks perinataalsuremus. See näit hõlmab surnult sündinuid ja esimesel elunädalal surnud laste arvu 1000 sünni kohta. „Kogu sünnitusmaja perinataalabi kvaliteet paranes märkimisväärselt ja see kajastub konkreetsetes numbrites: kui 1983. aastal oli Keskhaiglas perinataalsuremus 31,4 promilli, siis tänaseks on see langenud 2–3 promillile. See näitaja on samaväärne Euroopa arenenud riikide sünnitusmajadega,“ toob dr Brigita Tamm esile. 

Günekoloogias algas miniinvasiivse kirurgia ajajärk. Hillary Clintoni visiidiga Eestisse ja Keskhaigla Naistekliinikusse saabus ka Ameerika rahvusvahelise tervishoiukoostöö raames AIHA (American International Health Alliance’i) kingitus – esimene laparoskoop. Kaasaegne väheinvasiivne günekoloogiline laparoskoopiline kirurgia hakkas kiirelt arenema, kohe lisandus ka hüsteroskoopia ehk emakaõõnes opereerimise võimekus. 

Lee juhtimisel pandi alus Keskhaigla viljatusravi arengule ning nüüdseks asub meie Tõnismäe üksuses viljatusravikeskus. Rinnapatoloogiaga patsientide abi kiirema kättesaadavuse tagamiseks loodi rinnatervise kabinet, millest on tänaseks arenenud Magdaleena üksuse rinnakeskus.

Tõnismäe üksusesse rajati Naistekliiniku suur naistenõuandla. Naistearstid omandasid günekoloogilise ultraheli oskused ja selle teenuse pakkumine muutus igapäevapraktikas normiks. Ultraheliuuringuta ei kujuta tänapäevast günekoloogi vastuvõttu enam ettegi. 

Lee südameasjaks on olnud ka personali koolitamine ning Naistekliiniku ja sünnitusmaja kvaliteeditöö, mille formaat on haiglas siiani teistele kliinikutele eeskujuks.

Lee Tammemäe on lugupeetud ja suurte kogemustega naistearst, kellele arstikunst on püha, sünnitusabi kvaliteedi hoidmine on olnud alati südameasi, patsiendi austamine ja temast lugupidamine professionaalsuse võtmeks. „Lee on julgenud alati vastu minna uutele väljakutsetele ning jääda endale kindlaks ka kriitilistel hetkedel, seistes alati patsientide heaolu ja eriala arengu eest,“ iseloomustab ämmaemandusjuht Vivian Arusaar head kolleegi.

Kolleegid meenutavad

Dr Lee Tammemäe ei ole pelgalt meie Naistekliiniku uuendaja ja kaasajastaja, vaid on aastakümnete jooksul osanud meisterlikult žongleerida oma elus terve hulga rollidega. „Lee kohta võib öelda Naine, Arst, Ema ja Vanaema – kõik suure algustähega! Juba ülikooliaastatel oskas ta meisterlikult ühildada õpingud ja kahe väikese tütre ema rolli, näiteks patoloogilise füsioloogia praktikumid ja lapse rinnaga toitmise,“ meenutab günekoloog-juhtivarst, dr Külli Frolova.

Dr Tammemäe kahest tütrest üks on samuti valikud naistearsti tee, teine on vandeadvokaat. „Praegu on Lee ka aktiivne vanaema. Lastelastega tegeleb ta tõesti palju: ühised kontserdid ja reisid, ühine söögitegemine ja ringidesse-muusikakooli sõidutamine,“ toob dr Külli Frolova välja veel ühe tahu dr Tammemäe rollide hulgas.

Kliiniku juhina on dr Tammemäed väga austatud, sest ta on olnud innustav ja diplomaatiline eeskuju. Kuna ta tegi ise pidevalt praktilist tööd, tegi öövalveid, arendas ja praktiseeris uuendusi, oskas ta alati ennast arst rolli asetada. „Lee on kokku pannud väga hea meeskonna, toetades ja innustades meid kõiki andma endast parimat,“ näeb ämmaemandusjuht Vivian Arusaar dr Tammemäe juhirolli mõju ka täna.

Dr Tammemäe teab, kuidas toimib naistekliinik oma igapäevatöös. „Juhina ei sekkunud ta kunagi kolleegide töösse: küsis siis, kui pidas seda vajalikuks. Tema poole sai alati oma murega pöörduda, ta nõustas ja aitas,“ toob dr Külli Frolova välja juhi olulise omaduse.

Dr Tammemäed on iseloomustatud ka kui kindlakäelist juhti, kes oli alati rahulik, meeldiva käitumisega, väga järjekindel, saavutamaks oma eesmärke, nõudlik nii enda kui ka kõigi teiste suhtes. „Seda nõudlikkust väljendas ja väljendab endiselt talle omasel moel – tasaselt, aga samas väga konkreetselt, mitte kunagi häält tõstes. Ta on probleeme lahates ja lahendades ülimalt põhjalik, kaasab erinevaid kolleege ja küsib nõu, et sünniks õige otsus,“ meenutab dr anestesioloog dr Katrin Lind.

Dr. Lee Tammemäe on pikki aastaid väga jõuliselt panustanud Keskhaigla Naitsekliiniku ja sünnitusmaja arengusse ning kirjutanud ühe suure peatüki meie 220-aastase sünnitusmaja ajaloost.

Dr LEE TAMMEMÄE:

"On suur tunnustus ja au olla Väino Tuppitsa nimelise preemia laureaat. Tundsin Väino Tuppitsat ka isiklikult, olen tema juhtimise all töötanud 10 aastat. Nägin tema tööd haigla arendajana, oskust kaasata kolleege oma meeskonda. Väino Tuppits oli haiglas suur autoriteet.

Olen siin haiglas töötanud 40 aastat koos väga toredate ja pühendunud inimestega. Oli suur juhus olla suurte muutuste keerises ja selles osaline. Olen õnnelik inimene, et saatus on mind kokku viinud eriliste inimestega, kellega koos oleme saanud teha palju tööd ja näha oma töö tulemusi. Seoses mulle osutatud tunnustusega soovin tänada kõiki töökaaslasi ja soovida neile õnne ja edu.

Noortel meditsiinitöötajatel soovitaksin olla pidevalt uudishimulik ja avatud uutele teadmistele. Meditsiin on kiiresti arenev valdkond, kus katkematu enesetäiendamine on hädavajalik. Tuleb olla kannatlik ja empaatiavõimeline. Kui suudad meditsiinis keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline – patsiendi heaolule –, siis leiab töö ka sind. Samuti ole valmis õppima ja arenema kogu oma karjääri vältel.

Niisamuti on oluline hoida töö ja isiklik elu tasakaalus. Ainult siis, kui sa ise oled tasakaalus ja rahul, suudad oma patsiente tõeliselt aidata."

Dr Väino Tuppits ja temanimeline stipendium 
Tõnu Tuppits:

"Dr Tuppits, nagu kõnetasid minu isa kolleegid ja patsiendid, õppis Jõgeval ja Tartus ning töötas kogu elu Ida-Virumaal ja Tallinnas. Haiglas jõudis ta täita kõiki rolle ja teada paljude töötajate rutiine, sest nõukogude aja lõpul, kui olud olid kitsamad, töötati ühel ametikohal mitmeid ülesandeid täites. Tervishoius võib säärane „üksinda mitme eest“ pingutamine olla tavaline ka täna. Haigla asejuhi või peaarstina tehti igapäevatööd, ehitati haigemaju või käidi Rõuges suusalaagrites alati meeskonnaga koos ning igal tasemel personali kaasates. Kolleegid sõbrunesid ja süvenes üleüldine meie-tunne, unustamata siiski näidata austust vanemate, pikema staažiga või väljapaistvamate saavutustega kolleegide suhtes.  

2001. aastal asutasime isa 60. sünniaastapäeval pere ja sõpradega tänase ITK parimate kolleegide meelespidamiseks toetusfondi, mis sai dr Väino Tuppitsa nime. Tänaseks on fond koostöös haiglaga leidnud dr Tuppitsa preemia väärilisi töötajaid kuuel korral ning endise peaarsti positiivset tähelepanu jagub ilmselt ka tulevikus.  

Fond tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi suunamisel ning selle halduskogu moodustavad dr Peeter Mardna, dr Teet Lainevee, dr Ralf Allikvee, Vahur Keldrima ja perekonna esindaja Tõnu Tuppits.

Dr Väino Tuppitsa mälestusfondi eesmärk on toetada Ida-Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi tagamisel ja tervishoiupersonali ettevalmistamisel."