Bioanalüütikud - mitmekülgsed partnerid arstile

Täna on bioanalüütikute päev!

Tervitame bioanalüütikute päeva puhul oma kalleid kolleege ja soovime neile palju edu ning kuhjaga rõõme oma olulises töös!



Tähtsa päeva puhul heidame pilgu bioanalüütika telgitagustesse ning oma tööst räägivad meile patoloogiakeskuse bioanalüütikud Imbi Pors ja Carolayn Kruusa, molekulaardiagnostika labori bioanalüütik Anu Pagil ning kliinilise keemia labori bioanalüütik Merit Marquis.

Miks Sa valisid bioanalüütiku elukutse?

Patoloogiakeskuse bioanalüütik Imbi Pors, ütleb, et eriala valis ta juhuslikult, kuid oli laboritööga siiski natukene tuttav. „Mind mõjutas varasem kokkupuude inimestega, kes töötasid laborites erinevates valdkondades kas meditsiinis või toiduainete tööstuses. Minu ema oli proviisor ja veetsin lapsepõlves sageli aega apteegis, kus võis näha erinevate ainete kaalumist ja vedelikega kokku segamist, “ selgitab Imbi.



Kliinilise keemia labori bioanalüütik Merit Marquis sattus erialale samuti juhuslikult. „Jäin hiljaks oma kandideerimistega ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis oli veel avatud sisseastumine. Bioanalüütika tundus kõige huvitavam eriala ning asjaolu, et ma ei teadnud sellest mitte midagi, paelus piisavalt et kandideerida,“ selgitab ta.

Patoloogiakeskuse bioanalüütik Carolayn Kruusa jaoks oli oluline töötada meditsiinis: „Valisin bioanalüütiku ning õe kutse vahel, kuid tundsin, et õe amet ei ole päris see, mis mulle sobiks.“

Molekulaardiagnostika labori bioanalüütik Anu Pagil sõnab, et meditsiin mõlkus tal mõtteis juba põhikoolis. Keskkoolis töötas ta hooldajana ning püüdis hiljem sisse saada Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Paraku see ei õnnestunud ning edasised valikud viisid Anu hoopis pea kahekümneks aastaks meelelahutusvaldkonda. „Omandasin nii personali kui klientidega töötamiseks vajaliku hariduse, kuid ühel hetkel ikkagi tundsin et töökoht ei paku enam rahuldust ja elu vajab muutmist. Soovisin töötada haiglas,“ räägib ta oma unistuste taaselustamispüüdlustest. Anu kandideeris ITK-sse sekretäriks ning pärast töövestlust jäi talle garderoobis silma ajaleht milles oli juttu sellest, et  Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustab bioanalüütikute koolitamisega Tallinnas. „See pakkumine oli niivõrd huvipakkuv mulle, et pikka mõtlemist ei olnud. Tänaseks on väga rasked kolm ja pool kooliaastat seljataga ja diplom käes,“ rõõmustab Anu.

Kuidas toimub bioanalüütiku ja arstide ning muu meditsiinipersonali koostöö?

Carolayn selgitab, et bioanalüütik on meeskonnatöös väärtustatud spetsialist. „Bioanalüütik võib konsulteerida arsti seoses diagnostiliste hinnangutega, assisteerida igapäevatööd, ent bioanalüütik on ka pädev andma välja ning kinnitama teatud tüüpi nt günekotsütoloogiliste uuringute vastuseid, kusjuures keerulisemad juhtumid suunatakse arstidele. Muu meditsiinipersonaliga töötavad bioanalüütikud lähtuvad asutusest ning vajadustest, seega on seda keeruline selgitada,“ ütleb ta.

Anu lisab, et bioanalüütik töötab vahetustega ööpäevaringselt, et arstideni jõuaks tõepärane info patsiendi tervislikust seisundist, et saaks määrata diagnoosi ja edasise ravi. „Bioanalüütikud analüüsivad selleks kehavedelikke ja -rakke, määravad kindlaks bakterite, parasiitide ja teiste mikroorganismide olemasolu, analüüsivad kehavedelike keemilist koostist, määravad vereülekannetel kasutatava vere sobivust ja testivad ravimite taset veres, et hinnata ravi toimimist.  Seda kõike saab bioanalüütik aga teha vaid koostöös teiste haigla osakondadega ja töötajatega. Oluline on iga etapp, mida proov läbib teekonnal laborisse. Samuti on olulised kõik need töötajad, kes annavad oma osa, et proov oleks õigesti võetud, hoitud ja transporditud. Bioanalüütik ei saa töötada ilma muu meditsiinipersonalita ja ka vastupidi ei saaks haigla toimida. Omavaheline infovahetus, suhtlus ja muu koostöö on see, mis toob patsientidele tulemuse.“

Millised on uued töövõtted ja saavutused tööprotsessides seoses uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõtuga?



Imbi sõnul on bioanalüütikas suur rõhk meditsiiniseadmetel, kus ühe seadmega on võimalik teostada mitut erinevat tööprotsessi ning uuenduslike võimaluste ja täpsete seadistuste tulemusena on protsesside läbimine kiirem, mahukam, mis tähendab, et on võimalik teostada lühema ajaga rohkem ning tulemused kvaliteetsemad ja ühtlasemad.

Carolayn lisab, et juhul, kui enne laborisse saabumist on preanalüütilisit materjali õigesti käsitletud, on üha vähemast uuringumaterjalist on võimalik saada järjest täpsemaid tulemusi.

 „Suurtes laborites on enamus masinaparki sellised, kus ühest otsast paned proovi sisse ja teatud aja pärast võtad selle teisest otsast välja. Süsteem on suletud, turvaline ja väga täpne. Sellised analüsaatorid vajavad oma töös aga pidevat hooldust, erinevaid reagente, lahuseid ja tarvikuid. Bioanalüütiku ülesanne ongi jälgida et kõik toimiks, hinnata vastuseid ja tulemused kinnitada. Selle kõigega toime tulemiseks on vajalik lisaks meditsiinilistele teadmistele ka IT- ja tehnilist taipu,“ selgitab Anu.

 „Analüüside metoodikad muutuvad iga päevaga aina spetsiifilisemaks ning tundlikumaks, samuti pakutavate testite ampluaa laieneb vastavalt ravipersonali vajadustele. Sellest tulenevalt tõuseb meie koormus laboris ning autovalideerimise kasutuselevõtuga on muutunud meie töö efektiivsemaks, kiiremaks ning suudame keskenduda patsienditele, kelle seisundid nõuavad rohkem tähelepanu,“ räägib Merit.

Kuidas hinnata ja jälgida Sinu töö kvaliteeti ja osakonna töö tulemust tervikuna?

Carolayn selgitab, et bioanalüütiku töös tuleb jälgida kvaliteedinõudeid. „Kvaliteetne töö tähendab eelkõige kvaliteetsete uuringutulemuste edastamist, ent bioanalüütiku jaoks tähendab see korrektsust, uuringumaterjali töötlemise nõuete järgimist, oma tööpositsioonil näiteks patoloogias õhukeste, sirgete lõikude paigutamist preparaadiklaasi keskossa ja palju-palju muud. Osakonna töö tulemust ei peegelda alati mitte kvantiteet ehk tehtud töö hulk vaid kindlasti ühise meeskonnatöö kvaliteet. Kui suudame osakonnana erinevate tööprotsesside koostööl jõuda kvaliteetsete uuringutulemusteni, oleme teinud head tööd.“ Merit lisab: „Kui haigla personal, patsiendid ja perekonnaliikmed on rahul meie tööga, siis oleme saavutanud oma eesmärgi.“

Palun kirjelda oma töö huvitavaid ja arendavaid külgi. Mis Sind inspireerib oma töös?

Imbi sõnul on võimalik näha midagi, millega ei pruugi reaalses elus kokku puutuda. „Tänu sellele võib ka mõista, kui sarnased on inimesed seestpoolt, kuid samas ka väga erinevad. Töö on huvitav, sest iga päev võib näha, kogeda  ja õppida midagi uut. Inspireerib see, et kasu ei saa ainult mina vaid saab abiks olla ka teistele, sest töö taga on inimene.“

„Saan end pidevalt arendada osaledes erinevatel koolitustel ning õppides juurde erinevate immunohistokeemiliste markerite diagnostilist kasu. Mõistan paremini erinevate patoloogiate iseloomu. Inspireerivaks on minu jaoks see, et tean et iga uuringu taga on reaalne inimene keda ma saan aidata oma tööga“ ütleb Carolayn.

Anule meeldib, et tööpäevad ja töönädalad on väga erinevad. „Kohati tunnen ennast nagu kontoritöötaja: istun arvuti taga ja täidan vajalikke dokumente, analüüsin tulemusi, võrdlen ja otsin infot. Teisel päeval on väga palju käelist tööd, kus vaid püsivus ja täpsus viivad tulemusteni,“ ütleb Anu.

 „Bioanalüütika on väga lai eriala väga kitsaste harudega. On üksusi, kus toimub filigraane käsitöö ning ka selliseid, kus enamik analüüse teostatakse automaatselt masinatega. See võimalus liikuda erinevate harude ja  erinevate distsipliinide vahel ongi see, mis teeb mu töö ja eriala väga huvitavaks. Inspireerivaks nüansiks on soov aidata. Kuigi me ei kuulu ravipersonali hulka, siiski oleme toeks kõigile, kellel on laborialane mure ning koos suudame leida lahenduse“, kiidab Merit oma eriala.

Kuidas Sa hindad oma töökeskkonda ja meeskonda?

„Töökeskkond võib muutuda kohati väga hektiliseks ning stressirohkeks, kuid hea meeskond suudab üksteist toetada ning seda ei tee mitte ainult mu enda töökaaslased üksuses vaid labor üldise tervikuna,“ on Merit kolleegidele tänulik.

„Meie töökeskkond on viimastel aastatel palju parenenud. Remont ja uute seadmete ja metoodikate lisandumine hoiavad töökeskkonda värske ja meeldivana. Meeskond on töö üks parimaid ja toredamaid osi, kuna olen ümbritsetud positiivsetest inimestest,“ kirjeldab Carolayn.

Imbi lisab, et ilma meeskonnata ei saa midagi teha. „Kõik lülid selles ketis on olulised. Kui keegi meist teeb midagi valesti või ebakvaliteetselt, siis järgmise lüli töö kannatab, mis kajastub lõpptulemuse saavutamises ja isegi lõpptulemuses endas.“

„Tulin siia tööle juba siis kui olin koolis käinud vaid loetud kuud ja kõiki meditsiinilisi termineid ei osanud kokku lugeda. Ammugi ei mõistnud ma nende tähendust, kuid tänu kolleegide toetusele, suunamistele ja abile oli sisse elamine väga lihtne. Väärtustan väga kõrgelt seda, kui kollektiiv on kokkuhoidev ja üksteist toetav, inimest nähakse ja kuulatakse. Haigla poolt ilusad, avarad ja puhtad tööruumid, parimad kaasaegsed töövahendid ja pidevad koolitused teevad ITK-st ideaalilähedase tööandja ja loovad super töökeskkonna,“ võtab Anu kokku bioanalüütikute töö Ida-Tallinna Keskhaiglas.