Allergoloogia-immunoloogia – põnev valdkond, mis võimaldab õdedele palju iseseisvaid tegevusi

Allergoloogia-immunoloogia on väga mitmekülgne, kiirelt arenev ja perspektiivikas eriala, kus õde on arstile tugev partner. 5.-11. juunini tähistati ülemaailmset allergianädalat. Õdede rollist patsientide ravis räägib allergoloogia-immunoloogia keskuse õendusjuht Irina Sergejeva.

Miks Sa läksid meditsiini õppima? Kas Sa tahtsid õeks saada?

Minu tee meditsiinivaldkonnas algas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, kuhu astusin peale keskkooli lõpetamist. Sisse astudes valisin kahe eriala vahel: ämmaemandus ja õendus. Ämmaemanduse puhul sain juba vestlusel aru, et see eriala ei ole siiski mulle, kuid õendus tundus huvitav ning vestlus läks hästi ja sujuvalt. Proovisin ka Tartu Ülikooli arsti erialale sisse astuda, kuid konkurents sinna oli väga suur.

Kohe algusest ma ei teadnud, mis on selle sõna „meditsiin“ taga. Keegi peres ei olnud seotud selle valdkonnaga, kuid vanemate sõna mängis suurt rolli õppekoha ja valdkonna valimisel.

Kui kaua Sa õena töötanud oled?

Juba 14 aastat. Asusin kohe kõrgkooli lõpetamise järel Ida-Tallinna Keskhaiglasse tööle. Alustasin erakorralise meditsiini keskuses ning töötasin seal kuus aastat.

Allergoloogia-immunoloogia keskuses olen töötanud juba kaheksa aastat (alguses õena ja hiljem õendusjuhina). Erakorralise meditsiini keskuses töötades sain aru, et tahan tulevikus plaanilist päevast tööd ja nägin, et allergoloogia-immunoloogia keskus otsis õde. Keskusesse tuli uus lasteallergoloog ja vajati ka uut õde. Kandideerisin, käisin vestlusel ja otsustasin, et see võiks olla hea koht edasise arengu ja töötamise mõttes. Kahe nädala pärast juba töötasingi siin. Aeg on näidanud, et see oli õige otsus.

Kuidas Sa meie haiglasse tööle sattusid?

Tegin oma diplomieelset praktikat ja erakorralise meditsiini osakonnas pakuti õe kohta. Mõtlesin, et miks mitte ja jäingi ITK-sse tööle.

Mis sulle on ITK-s meeldinud?

Rääkides allergoloogia-immunoloogia keskusest, kus ma praegu töötan, siis kindlasti inimesed, kes siin on. Me tõesti hoiame üksteist ja kui keegi vajab abi, siis teised lähevad appi. Meil on ka väga hea huumorimeelega inimesed. Töö on huvitav ja mitmekülgne. Siin on kasvuruumi, sest eriala ise on noor. Tahaksin seda eriala edasi arendada ja õdesid välja õpetada. Meie keskuse juhataja on selline, kes kogu aeg teeb midagi uut. Kui inimestel silmad säravad, siis nad on valmis uusi asju proovima, uusi projekte tegema.

Töö juures on mulle meeldinud see, et nii EMO-s kui ka allergoloogia-immunoloogia keskuses on eri profiilid ja saab teha väga erinevaid asju. Meie keskuses toimub roteerumine kõikide protseduuride vahel. Vastuvõtul käivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Mida õed allergoloogia-immunoloogia keskuses teevad?

Olen nii õendusjuht kui õde, seetõttu on mu töö jagatud administratiivse ja praktilise õe töö vahel. Õendusjuhina tegelen näiteks töö- ja vastuvõtugraafikute koostamisega, igapäevase õendustöö koordineerimisega, ravimite ja tarvikute tellimustega, ning paljude muude jooksvate küsimustega. Erialaõena teen näiteks iseseisvaid vastuvõtte, diagnostilisi või raviprotseduure.

Keskuses on nii ambulatoorne kui päevaravi töö. Meie keskuse õed teevad väga palju iseseisvat tööd ja seetõttu on meie jaoks tähtis, et õde oleks kriitilise mõtlemisega, kiire taibuga, otsustusvõimeline ja kiire tegutseja.

Näiteks päevaravis käivad immuunpuudulikkusega patsiendid, kes vajavad regulaarselt antikehade asendusravi. Samas teeme päevaravis ka allergeenidega provokatsiooniteste nii erinevatele ravimitele, putukamürgile kui ka vajaduse korral toidule. Selliste protseduuridega peab õde oskama väga hästi hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel ka väga kiiresti otsustama.

Ambulatoorselt tulevad arstide vastuvõttudelt protseduurile või ravile igas vanuses patsiendid, nii lapsed kui täiskasvanud. Teeme neile nahateste, hingamisuuringuid, õpetame inhalaatorite ja adrenaliinisüstalde kasutust, vaktsineerime, teeme bioloogilist või allergeenimmuunravi.

Tehtavate diagnostiliste protseduuride hulk võib päeva jooksul suuresti erineda, sest sõltub sellest, millised patsiendid sel päeval vastuvõtule satuvad. Kui arst on patsiendi uuringule suunanud, siis õed teevad uuringud, jälgivad patsienti, kontrollivad ning annavad saadud info arstile edasi. Kõik need tegevused võtavad aega ja arstid saavad samal ajal juba teisi patsiente vastu võtta, kui õed uuringuid teevad. Arstid on alati olemas ja õdedele kättesaadavad. Näiteks provokatsioonitestide puhul, kus me kutsume esile allergilist reaktsiooni, on anafülaktilise šoki tekkimise risk kõrge ja sealjuures on oluline, et nii õde kui arst oleks kogu aeg olemas.

Kõik õed on õppinud tegema kõiki eriala protseduure, et saaksime oma ülesannetes roteeruda ja nii on ka kõigil õdedel võimalus ennast pidevalt arendada ja uusi teadmisi omandada.

Kas Sul on lemmiktegevused, mis Sulle töö juures kõige rohkem meeldivad?

Minu jaoks on huvitavaim ja meeldivaim patsiendi nõustamine või õpetamine, siin saab oma kogemust rakendada ja nõustamisoskust proovile panna. Mul on empaatiat ja teadmisi, mida saaks patsientidele pakkuda.

Mida võiks soovitada noorele inimesele: kuidas valida omale sobiv eriala ja kas meditsiin võiks sobida?

Kui inimesel on empaatiat ja soovi teisi aidata, siis ta võiks mõelda meditsiinile. Kui pole kaastunnet või suutmist kaasa elada, siis ma ei kujuta ette, kuidas selles valdkonnas töötada saaks. Muidugi, me vajame tarku ja andekaid inimesi, keda välja õpetada ja koolitada, ning ootame, et inimene jääks ka meile tööle, aga ta peab tundma, et see töö talle sobib.

Nimeta kolm põhjust, miks on ITK-s hea töötada.

Siin on tugev meeskond, head inimesed ning väga lai valik koolitusvõimalusi lisaks kohustuslikele koolitustele, mida ma teistes asutustes märganud ei ole.

Millega Sa oma vaba aega sisustad?

Mulle meeldib üksi jalutada, muusikat kuulata ja ka trenni teha, sest füüsiline koormus võtab pinge maha ja aitab kehal lõdvestuda. Sama aitavad saavutada ka erinevad iluprotseduurid. Armastan sõprade ja kolleegidega väljaspool tööd koos aega veeta. Oleme kolleegidega üksteisel külas käinud, teinud koos peredega koosviibimisi väljaspool tööaega, arstid ja õed koos. See on väga tore aeg looduse ja üksteise seltskonna nautimiseks, sest siis on aega ja võimalust kõigil omavahel vabalt suhelda.

Samas on väga oluline mitte võtta koju kaasa tööasju, delegeerida ülesandeid ja vajadusel jagada teisega oma töömuresid. Võib kasutada näiteks psühholoogilist abi, mida pakub ITK välispartner. See on tulnud õigel ajal, sest viimase paari aastaga, COVIDi olukorras, on kõigil muresid ja pingeid rohkem kogunenud.

Ja kõige tähtsam on lõpuks see, et ei tohi iseennast ära unustada, sest kui sa suudad aidata iseennast, saad aidata ka teisi!