Algas endoproteesimise järjekorra korrastamine kiiremaks operatsioonile pääsemiseks

Puusa- ja põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad. ITKs on endoproteesimine järjekordade mõttes kõige nõutum eriala. „Endoproteesimist ootab Eestis kokku hinnanguliselt 7000 patsienti, neist ~1500 inimest ITKs. Eestis tehakse ~3600 oppi aastas, neist ~900 meie haiglas,“ ütles ITK ortopeediakeskuse juhataja dr Andres Kööp.

Aeg-ajalt võivad operatsioonid ka edasi lükkuda, kui ooteajal jäävad tegemata vajalikud analüüsid või lahendamata teised tervisemured. Just seepärast alustati puusa- ja põlveliigese endoproteesimise ravijärjekordade korrastamisega. „Patsiendile annab järjekordade korrastamine  kiirema võimaluse lõikusele pääsemiseks, muudab süsteemi läbipaistvamaks - kelle operatsiooni vajadus on suurem, pääseb selleni kiiremini,“ selgitas dr Kööp.

Järjekorras olevate patsientidega võtab telefoni teel ühendust ortopeedia osakonna õde ning veendub, kas patsient:

• endiselt soovib operatsiooni (1 aasta jooksul)
• on operatsiooniks ette valmistatud (tervis hea, külastanud perearsti viimase 6 kuu jooksul)
• vajab täiendavat tervisekontrolli ja kompenseerimist perearsti juures

Kui patsient soovib ühe aasta jooksul operatsiooni, tal on tervis hea ja ta on 6 kuu jooksul külastanud perearsti, siis täidetakse temaga telefoni teel tervisetulemite ja elukvaliteedi küsimustikud, ta kutsutakse endoproteesimise õe vastuvõtule operatsiooni ettevalmistamiseks.

Kui selgub, et patsient vajab siiski täiendavat terviseseisundi hindamist, siis soovitatakse tal pöörduda perearsti poole tervisekontrolli.

Juhul kui patsient ei soovi tulla operatsioonile ühe aasta jooksul, eemaldatakse ta ravijärjekorrast. Murede korral saab teekonda uuesti alustada, pöördudes selleks perearsti poole.

Hakatakse koguma patsiendi tervisetulemeid

Tervisetulemite infot kogutakse enne liigese endoproteesimise operatsiooni ja 1 aasta pärast operatsiooni. Tervisetulemeid kogutakse küsimustiku abil, et tekiks arusaamine, kuidas inimene on raviprotsessi tulemusena taastunud ja mida saab tema elukvaliteedi parandamiseks teha. Küsimustiku täitmisel abistab vajadusel arst või õde.

Kogu endoproteesimise raviteekonnal (alates järjekorda lisamisest kuni üks aasta pärast operatsiooni) on ortopeedia õde patsiendi esmane kontaktisik.

Mis on muutunud puusa- ja põlveliigese endoproteesimise raviteekonnal?

Uue standardi kohaselt suunavad perearstid patsiente endoproteesimise vajaduse hindamiseks ortopeedi juurde ainult e-konsultatsiooni kaudu. Artroosiga patsiente ei suunata diagnoosi saamisel kohe operatsiooni järjekorda, vaid korraldatakse konservatiivne ravi ehk valu- ja taastusravi nii, et patsiendi vaevused väheneksid. Operatiivsele ravile suunatakse ainult need patsiendid, kellel on eelnev konservatiivne ravi läbitud, nende üldine tervis hea ja ka inimene ise on valmis kohe operatsioonile minema.

Uus puusa- ja põlveliigese endoproteesimise raviteekonna standard hakkas kehtima 1.01.2023. Standardi töötas välja Tervisekassa koostöös Eesti Ortopeedia Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Taastusarstide Seltsi ning nelja proteesimisega tegeleva asutuse kvaliteedi-, arendus- või finantsjuhiga.