Kardiostimulaatori paigaldamine

Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda patsiendile teavet kardiostimulaatori paigaldamise protseduuri kohta. 

Joonis 1. Kardiostimulaatori paiknemine

Kardiostimulaator ehk südame tehisrütmur on seade, mis ennetab lühikeste elektriliste impulsside abil liiga aeglast südame löögisagedust. Seade koosneb impulsside generaatorist ehk patareist ja südamelihasesse impulsse juhtivatest peentest elektroodidest ehk juhtmetest. Kardiostimulaator paigaldatakse inimesele juhul, kui liiga aeglane südame löögisagedus põhjustab halba enesetunnet (nõrkust, teadvusekaotust) või kui esinevad rütmihäired, mida ei ole võimalik ilma kardiostimulaatori toeta efektiivselt ravida. 

Kardiostimulaator ei piira Teie igapäevaseid tegevusi ega liikumisvõimet; selle paigaldamise eesmärk on elukvaliteedi ja jõudluse parandamine. 

 Enne protseduuri 

Tavaliselt kutsutakse Teid haiglasse protseduurile eelneval päeval. Võite sellel hommikul süüa ja juua ning oma ravimid tavapäraselt sisse võtta, välja arvatud tromboosivastased ravimid ehk verevedeldajad. Verevedeldajate tarvitamise kohta küsige täpsemat infot oma raviarsti käest  protseduurile suunamise ajal. 

Enne ja pärast kardiostimulaatori paigaldamist manustatakse Teile antibiootikumi, et hoida ära haavapiirkonna võimalik bakteriaalne põletik. 

Tähelepanu! 

Kui Teil esineb allergiat antibiootikumide, tuimastusvahendite või kontrastaine vastu, peate sellest kindlasti oma raviarsti teavitama! 

Enne protseduuri tutvuge püsistimulaatori kohta käiva infomaterjaliga, mis Teile haiglas antakse. Küsimuste tekkimisel saate need esitada oma raviarstile. 

 Protseduuri käik 

Kardiostimulaator paigaldatakse operatsioonitoas. Üldjuhul toimub protseduur kohaliku tuimastusega. Rangluust allapoole, enamasti vasakule kehapoolele, tehakse 4–5 cm pikkune nahalõige. Samas piirkonnas asuva veeni kaudu viiakse südameõõnde elektroodid. Kardiostimulaator paigaldatakse naha alla vasaku rinnalihase peale ja haav suletakse õmblusega.  

Pärast protseduuri

• Haavapiirkonda jääb umbes kaheks tunniks raskuskott, et vältida verejooksu. Liikuda võite siis, kui raskus on eemaldatud. 

• Süüa ja juua võite kohe pärast protseduuri. 

• Üldjuhul tehakse rindkerest röntgenülesvõte veendumaks, et protseduur on kulgenud tüsistusteta.

• Tavaliselt kirjutatakse Teid haiglast välja protseduurile järgneval päeval. 

• Kojuminekupäeval antakse Teile kardiostimulaatori paigaldamise kohta dokument, kuhu on märgitud Teie esimese järelkontrolli kuupäev ja kellaaeg. Samuti antakse Teile kardiostimulaatori pass, mida on soovitatav endaga alati kaasas kanda. 

 Pärast haiglast väljakirjutamist

• Haav on kaetud veekindla plaastriga, mille võite eemaldada 10 päeva 

• Haavavalu korral võite tarvitada valuvaigisteid. 

• Haavaõmbluse niidid eemaldatakse 10 päeva järel pärast protseduuri; seda teeb 

• stimulaatorikabineti õde või perearst/pereõde. Juhul kui on kasutatud nahasisest imenduvat õmblust, ei ole niitide eemaldamine vajalik. 

• Esimese kahe nädala jooksul vältige õlapiirkonna venitusi ja  käe üle pea tõstmist. 

• Vajadusel lugege uuesti kardiostimulaatori kohta käivat infomaterjali. 

• Pärast haava paranemist saate elada oma tavapärast elu. 

• Reisimine ja lennukiga sõit ei ole piiratud. Turvakontrolli läbimisel peate vajadusel esitama stimulaatori passi või turvakontrolli jaoks mõeldud kaardi. 

• Esimene visiit arsti juurde kardiostimulaatori töö kontrollimiseks toimub 1–2 kuu järel pärast paigaldamist. 

möödudes. Te võite pesta end duši all, kuid vannis ja saunas käimine ei ole soovitatav kahe nädala jooksul pärast protseduuri. 

Erakorraliselt peab arsti juurde pöörduma järgmiste kaebuste ilmnemisel 

• Südame löögisageduse langus alla programmeeritud löögisageduse (nt vähem kui 55 lööki minutis), seda parameetrit selgitab Teile kardioloog. 

• Paigalduseelsete kaebuste uuesti tekkimine (nt pearinglus või minestamine). 

• Põletiku sümptomite ilmnemine: turse, punetus, valu haavapiirkonnas, mädane eritis haavast, kehatemperatuuri tõus, mis ei ole seotud mõne muu haigusega. 

 Võimalikud tüsistused 

Kardiostimulaatori paigaldamise järel esineb olulisi tüsistusi harva (sagedus alla 5%-l protseduuridest), kuid nende tekkimisel võib vajalik olla haiglaravi. 

• Haava veritsuse või suure verevalumi risk on suurem verevedeldajate tarvitamise korral. 

• Kui protseduuri käigus on tekkinud õhkrind koos kopsu kokkulangemisega, on kopsukelmeõõnde vaja paigaldada ajutine dreen. 

• Kardiostimulaatori elektroodi kinnituskohast lahtitulek vajab korduvat protseduuri elektroodi kinnitamiseks. 

• Haavas või elektroodi pinnal tekkinud põletik vajab sageli pikaajalist ravi antibiootikumidega ja kardiostimulaatori eemaldamist põletikukoldest. 

Küsimuste korral või lisateabe saamiseks pöörduge oma raviarsti poole või küsige nõu kardiostimulaatoriga patsientide nõuandetelefonil 620 7426 tööpäeviti kl                                                                                                                                  

ITK541

Kinnitatud Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedi komisjoni 29.01.2025 otsusega (protokoll nr 2-25)