Südame radioloogilised uuringud
Südamekeskus teeb koostöös radioloogidega mitmeid südame- ja veresoonkonnahaiguste uuringuid. Uuringutele suunab kardioloog.
Südame kompuutertomograafia angiograafia kontrastainega – radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab südamest saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Uuringu eesmärgiks on hinnata südame pärgarterite, südamekambrite, südameklappide,ja suurte veresoonte (aort ja kopsuarter ) anatoomiat. Kasutatav kiirguse hulk uuringul on suurem kui tavalise röntgenuuringu puhul. Uuringu ajal lamab patsient uuringulaual, mis liigub aeglaselt edasi-tagasi tunnelilaadses ruumis, samal ajal monitooritakse patsiendi elutähtsaid tervisenäitajaid. Uuringu tegemisel kasutatakse kontrastainet, mis sisaldab joodi, seega uuring ei sobi neile, kellel on teada joodiallergia. Harilikult on uuringu pikkus 10–15 minutit. Uuringut kasutatakse enamasti nendel patsientidel, kellel on kõrge isheemiatõve risk, kellel esinevad isheemiatõve tunnused ja on ateroskleroosi tõttu veresoonte ahenemise kahtlus. Kui südame KT angiograafia osutab olulistele ahenemistele pärgarterites, tehakse enamasti lõplikuks isheemiatõve diagnoosimiseks südame veresoonte invasiivne uuring – koronaarangiograafia.
Südame kompuutertomograaf-angiograafia stresstest – uuringu ajal kasutatakse isheemia hindamiseks spetsiaalset ravimit adenosiini või regadenosooni, mis on selektiivne pärgarterite vasodilataator.
Kuna kasutatakse spetsiaalset ravimit südame veresoonte laiendamiseks, siis 24 tundi enne uuringule tulekut ei tohi:
- Tarvitada kofeiini sisaldavaid jooke: kohvi, tee, energiajoogid, Coca Cola, Pepsi Cola.
- Süüa šokolaadi ega šokolaadi tooteid.
- Suitsetada.
Südame magnetresonantstomograafia kontrastainega – diagnostiline uuring, mis kasutab kujutise saamiseks magnetvälja ja võimaldab hinnata südame eri osade (südamekambrid, südameklapid, südamelihas) ja veresoonte anatoomiat. MRT võimaldab diagnoosida südamelihase isheemiat, südamelihase põletikku, südame kasvajaid, samuti südamepauna ehk perikardi haiguseid, kaasasündinud südamerikkeid. MRT-d kasutatakse vahel südame struktuuride hindamiseks enne planeeritud raviprotseduure – näiteks enne rütmihäirete ablatsioonravi. Uuring kestab 15–60 minutit. Uuringul kasutatakse kontrastainet gadoliin, mis ei sisalda joodi, seega on uuring võimalik ka nendel, kellel esineb joodiallergia. Uuringuruumi ei tohi viia metallesemeid ega mehhaanilisi seadmeid. Nendel patsientidel, kellel on südamestimulaator, viiakse stimulaator MRT uuringu ajaks sobilikku töörežiimi ja peale uuringut taastatakse varasem tööprogramm. Muudest metallist võõrkehadest organismis on vajalik informeerida oma raviarsti, kes seejärel selgitab, kas MRT uuringut on võimalik teostada. Uuring kestab kuni 60 minutit.
Südame magnetresonantstomograafia stresstest – uuring on sarnane eelneva uuringuga, kuid uuringu ajal kasutatakse isheemia hindamiseks spetsiaalset ravimit adenosiini või regadenosooni, mis on selektiivne pärgarterite vasodilataator.
Kuna kasutatakse spetsiaalset ravimit südame veresoonte laiendamiseks, siis 24 tundi enne uuringule tulekut ei tohi:
- Tarvitada kofeiini sisaldavaid jooke: kohvi, tee, energiajoogid, Coca Cola, Pepsi Cola.
- Süüa šokolaadi ega šokolaadi tooteid.
- Suitsetada.
Müokardi stsintigraafia – SPECT uuring – testiga hinnatakse südame verevarustust enne ja pärast farmakoloogilist koormustesti. Selleks kasutatakse spetsiaalset ravimit regadenosooni (Rapiscan), mis on selektiivne pärgarterite vasodilataator, Uuringus kasutatavad radioaktiivse kiirguse doosid on suhteliselt väikesed. Ühe uuringuga saadav kogu keha doos patsiendile on umbes 3–10 korda väiksem kui koronaarangiograafia puhul (SKG) ehk südame sondeerimisega saadav ioniseeruva kiirguse doos. SPECT uuringut kasutatakse südame isheemiatõve diagnostikas.
Kuna kasutatakse spetsiaalset ravimit südame veresoonte laiendamiseks, siis 24 tundi enne uuringule tulekut ei tohi:
- Tarvitada kofeiini sisaldavaid jooke: kohvi, tee, energiajoogid, Coca Cola, Pepsi Cola.
- Süüa šokolaadi ega šokolaadi tooteid.
- Suitsetada.
Koronarograafia (SKG) – diagnostiline uuring, mida laiemalt tuntakse südame sondeerimise nime all. SKG eesmärgiks on hinnata südame pärgarterite võimalikke ahenemisi ehk stenoose. Kui ahenemised on ulatuslikud, siis saab vajadusel ja tehnilise sobivuse korral diagnostilise SKG jätkuna teha raviprotseduuri, milleks on südame veresoonte laiendamine ballooni abil ja stentimine ehk koronaarangioplastika – kui südame sondeerimise ehk selektiivse koronaarangiograafia (SKG) leiu alusel on südame veresooned oluliselt kahjustunud, mistõttu on vähenenud nende diameeter ja halvenenud südame verevarustus, saab sondi kaudu jätkata raviprotseduuriga. Tehnilise sobivuse korral saab südame veresoont laiendada. Seda protseduuri nimetatakse perkutaanseks koronaarinterventsiooniks (PKI). Enamasti paigaldatakse PKI tulemuse kinnistamiseks südame veresoonde stent – torujas võrk veresoone laiendatud osa toestamiseks.