Uneapnoe diagnoosimine

Uneapnoe  ehk obstruktiivne uneapnoe sündroom on kõige sagedasem uneaegne hingamishäire, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, hingamispausid une ajal, millega sageli kaasneb vere hapniku saturatsiooni langus ja unehäired.

Uneapnoe põhjuseks on neelu piirkorras kudede kokkuvajumisel tekkiv hingamistee ahenemine või sulgus. Uni muutub pindmiseks ning inimene võib öö jooksul korduvalt ärgata. Hingamisteede sulguse ajal tekib organismi hapnikuga varustamise häire ning seetõttu tõuseb kompensatoorselt pulsisagedus ja vererõhk. Ülekaalulistel inimestel esineb uneapnoed sagedamini.

Häiritud unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehäired.

Uneuuringut tehakse kodustes tingimustes, patsiendile antakse koju kaasa aparaat. Eelnevalt juhendab õde täpsemalt, kuidas uuringut teostada. Uuringul hinnatakse  hingamispause ühe unetunni kohta. Uneapnoe diagnoosimine põhineb komplekssel uuringul, mille  käigus jälgitakse kopsude ja südame tööd une ajal. Aparaadile salvestatud andmete abil analüüsib arst uneaegset hapnikutaset veres, südame löögisagedust ja apnoe episoodide sagedust ja norskamist.

Uuringu vajalikkuse otsustab raviarst.