Vastsündinute vaktsineerimine
Tervelt sündinud lastel toimub vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale.
Tuberkuloosivastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. 2 - 4 nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ning ei vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.–5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud.
Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale. Vaktsineerimiste aegadest tuleb kinni pidada, sest nii toodab lapse organism kõige paremini vajalikud kaitsekehad raskete haiguste vastu. Kui laps puutub edaspidises elus kokku selle haiguse tekitajatega, siis suudab organism haigestumata ennast kaitsta. Vaktsineerimist ei teostata, kui imikul on palavik, nohu, köha või kõhulahtisus, sest organismi immuunsüsteem on siis nõrgem. Lapsel võib esineda kerge tervisehäire, süstekoha valulikkus või kehatemperatuuri tõus kahe ööpäeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kui lapse seisund teeb lapsevanemale siiski muret, tuleb pöörduda arsti poole.
Vaktsineerimine toimub ainult vanemate nõusolekul.
Rohkem infot: