Tööalasest rikkumisest/konfliktist teavitamine

1. töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel ITK-le tööd tegev isik;

2. füüsilisest isikust ettevõtjana teenust osutav isik;

3. ITK juht- ja kontrollorgani liige;

4. ITK aktsionär;

5. vabatahtlikuna tegutsev isik;

6. ITK-s praktikal ja residentuuris olev isik;

7. ITK-ga lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik

8. isik, kelle töösuhe ITK-ga on lõppenud;

9. ITK lepingupartneri juures eelmistes punktides nimetatud vormis töötav isik;

10. teised isikud, kellel on infot toimunud või alustatud rikkumise kohta.

Teavitada saab tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumistest ja konfliktidest. 

Rikkumiseks tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) § 2 lõike 1 tähenduses loetakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumist järgmistes valdkondades:

• riigihanked;

• finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;

• tooteohutus ja nõuetele vastavus;

• transpordiohutus;

• keskkonnakaitse;

• kiirguskaitse ja tuumaohutus;

• toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;

• rahvatervis;

• tarbijakaitse;

• eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga;

Konfliktiks loetakse ITK tööalaste konfliktide lahendamise juhendis sätestatud tegevusi, mh ahistamine, diskrimineerimine ja kiusamine töökohal. Lahendatakse vastavalt ITK tööalaste konfliktide lahendamise juhendile.

Rikkumisest ja konfliktist teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või rikkumine on lõpule viidud ning esitatud teave vastab tõele. 

Keelatud on teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine.

• Hoiame konfidentsiaalsust: ITK tagab rikkumisest/ konfliktist teavitamise fakti ja teavitanud inimese ning teiste heas usus arvamust avaldanute konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes tema nõusolekul.

• Ei kohalda vastutust: Rikkumisest teavitamise korral ei vastuta rikkumisest teavitaja teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samadel asjaoludel ärisaladuse avaldamist peetakse seaduslikuks.

• Kaitseme survemeetmete rakendamise eest: ITK tagab rikkumisest/konfliktist teavitajale kaitse rikkumisest teavitamise tõttu survemeetmete rakendamise eest.

1. Rikkumisteate vastuvõtmisel kontrollib rikkumisteate menetleja, kas rikkumine kuulub TÕRTKS-i kohaldamisalasse või mitte a Kui rikkumisteade ei kuulu TÕRKTS kohaldamisalasse, siis edastab menetleja rikkumisteate hiljemalt 7. tööpäeval pärast selle vastuvõtmist selle õigele menetlejale ITK-si või välisele pädevale asutusele, teavitades sellest rikkumisteate esitajat (v.a kui rikkumisteate esitaja on selle otsesõnu keelanud).

2. Kui rikkumine kuulub TÕRTKS-i kohaldamisalasse, saadab rikkumisteate menetleja kinnituse rikkumisteate kättesaamise kohta teavitajale 7 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamist. v.a kui rikkumisteate esitaja on selle otsesõnu keelanud.

3. Rikkumisest teavitajale antakse tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 kuu jooksul pärast rikkumisteate kättesaamist. Tagasisides esitatakse üldine teave järelmeetmete kohta. Tagasisidet ei anta, kui rikkumisteate esitaja on selle otsesõnu keelanud.

4. Juhul, kui teavituses esitatud informatsiooni alusel tekib kahtlus, et toime on pandud õigusrikkumine või kavas on toime panna õigusrikkumine, võidakse lisaks muudele õiguslikele meetmetele esitada prokuratuurile ja politseile kuriteoteade.

5. Rikkumisteadet, sh rikkumisteates või seoses rikkumisteate käsitlemisega töödeldud isikuandmeid säilitatakse 3 aastat alates sellega seotud menetluse lõpptulemuse kohta tagasiside andmisest, vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusele ja ITK asjaajamiskorrale ning kui rikkumisteate esitaja on lõpptulemuse kohta tagasiside andmise keelanud, siis lõpptulemuse fikseerimisest.