Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Covid olukorrast haiglas

8.10.2020

Haigla tavapärane töö on taastunud

Sel nädalal alustasid plaanilist tööd südame- ja endokrinoloogiakeskus, teistes haiguspuhanguga seotud üksustes taastati plaaniline töö juba varem. COVID-19 haiguskolded on likvideeritud ning plaaniline ravi on taastunud täies mahus.

Et ennetada uusi haiguspuhanguid, testitakse kõiki haiglasse ravile saabuvaid patsiente. Plaanilistele päeva- ja statsionaarse ravi patsientidele tehakse COVID-19 test kuni 48 tundi enne haiglasse tulekut. Testi tegemiseks võtavad ITK töötajad haiglasse saabuva patsiendiga ühendust ja broneerivad talle testi tegemiseks aja. Aktsepteeritud on ka teistes asutustes tehtud testid, kui need on dokumenteeritud ja tehtud mitte varem kui 48 tundi enne planeeritavat ravile tulekut. Varasemad testivastused ei ole aktsepteeritavad.

Pandeemiatest

Niisiis, epideemia on olukord, kus haigestumine leiab aset ootuspärasest sagedamini. Igasugune ootus nõuab piiritlemist ruumis ja ajas. Et otsustada epideemia olemasolu üle, peame võrdlema haigusjuhtude arvu kindlas inimrühmas [regioonis] ja ajavahemikus (tegelik näitaja) sellele inimrühmale [regioonile] ja ajavahemikule iseloomuliku „normaalse“ juhtude arvuga (oodatav näitaja).

Esiteks ruumist. Epideemia ulatus ruumis varieerub laial skaalal; skaala otsad on loetud eraldi mõistete väärilisteks. Kui epideemia levib üle maailma või haarab väga ulatusliku piirkonna, ületab riigipiire ja tabab paljusid inimesi, siis on tegu pandeemiaga. Kui epideemia piirdub väikese kogukonnaga (näiteks sõpruskond, asutus, küla või linn) kasutatakse mõistet puhang.

Alustame pandeemiast. Pandeemia (kreeka keeles pan – kõik) sõna lugu on sarnane epideemia omale. Pikka aega mitmetähenduslikku pandeemiat kasutati sõnaühendis „pandeemiline haigus“ esmakordselt 19. sajandi keskel. Epideemia ja pandeemia olid sünonüümid kuni 1889.–90. aasta gripiepideemiani, mil sõna pandeemia võeti sihipäraselt kasutusele gripi leviku globaalsuse rõhutamiseks. Hispaania gripi vallandumise ajaks 1918. aastal oli pandeemia juba sõna omal kohal haiguse üleilmse leviku iseloomustamisel.

Kõik enam-vähem üksmeelselt pandeemiaks peetavad epideemiad ei ole aga haaranud kogu maailma. Must Surm, katkupandeemia aastatel 1331–1353, levis Põhja-Aafrikas ja Euraasias. Tõsi, keskaja kontekstis oli selline levik võrdsustatav ülemaailmsega – Kolumbuse ja Cook’i reisideni kulus veel aega. Aastal 2003 levis SARS-i pandeemia 37 riiki (riike on maailmas ca 190 ringis), Zika viiruse pandeemia 2015. aastal 76 riiki. Ilmselt mängivad epideemia liigitamisel pandeemiaks rolli ka teised tegurid lisaks selle ulatusele.

Nendeks võivad (ja võivad ka mitte) olla:

  • Plahvatuslikkus. See mitte eriti teaduslik sõna iseloomustab uute haigusjuhtude lisandumist ajaühikus. Aeglase leviku ja väikese sümptomaatiliste juhtude määraga haigused ei omanda pandeemia staatust. Aastal 1999 levis Lääne-Niiluse viirus Lähis-Idast Venemaale ja ka läänepoolkerale, kuid tagasihoidliku nakkuvuse ja asümptomaatiliste juhtude suure osakaalu tõttu haiguse levikut pandeemiaks ei nimetatud. (Plahvatuslikkus on muidugi suhteline – keskaegne Must Surm ei saanud ka parima tahtmise korral külast külla levida kiiremini, kui liikus tollane kiireim transpordivahend hobune.)
  • Madal immuunsuse tase rahvastikus. Pandeemia kirjeldamisel rõhutatakse leviva infektsiooni vastase immuunsuse puudumist rahvastikus. Samas, Hispaania gripi korral jäid haigusest suhteliselt puutumata üle 60-aastased inimesed, mida seostatakse osalise immuunsuse olemasoluga selles vanusegrupis.
  • Uudsus. Pandeemiatena tuntud epideemiate põhjustajad on sageli varasemalt tundmatud tekitajad, näiteks HIV, SARS-CoV, SARS-CoV-2. Koolera tekitaja Vibrio cholera on aga ligi 200 aasta jooksul olnud seitsme pandeemia põhjuseks.
  • Haiguse raskus. Surmavusmäär ja tõsise puude oht on leviku ulatuse kõrval tõenäoliselt kõige olulisemad pandeemia määratlejad. Must Surm hävitas ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust (ning tegi sellega lõpu feodaalkorrale), Hispaania gripil ja AIDS-il on kümneid miljoneid ohvreid, Zika viirus põhjustab hirmutavaid väärarendeid. Võrdluseks aastal 1981 plahvatuslikult ja ülemaailmselt levinud suhteliselt kerge sümptomaatikaga ägedat hemorraagilist konjunktiviiti (silma sidekesta põletik) pandeemiate hulka arvatud pole.

Haiguse raskus pandeemia määratlejana on andnud alust ka skandaalitaoliseks sündmuseks. Alates 1999. aastast on Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) andnud välja käitumisjuhiseid pandeemia puhuks  (kuna 20. sajandi suurimaks ohuks oli gripp, siis keskendusid juhised sellele). Juhistes on selgelt välja toodud pandeemia väljakuulutamise kriteeriumid, kuid pandeemia ise on jäänud üheselt defineerimata. 2009. aastal alanud seagripi epideemia kuulutas MTO nimetatud kriteeriumite alusel pandeemiaks. Loomulikult kaasnes pandeemia väljakuulutamisega rida ressursimahukaid tegevusi, mis mh tõid mõningatele huvitatud osapooltele kõvasti kasumit. Juhtus aga, et seagripp, kuigi ülemaailmse levikuga, jäi surmavusmääralt alla enamikule tavapärastele sesoonsetele (hemisfääre järgemööda tabavatele) grippidele. Pandeemia väljakuulutamisega enam-vähem samaaegselt kadus MTO kodulehelt pandeemia kirjeldusest haiguse raskusele viitav lauseosa. Loomulikult leidus vandenõuteoreetikuid, kelle hinnangul lühendati kirjeldust eesmärgiga võimaldada sõpradel-sugulastel seagripi pandeemia pealt teenida. MTO-l kulus päris palju energiat oma motiivide erapooletuse ja õilsuse selgitamisele.

Pandeemia on midagi suurt ja paraku on suurtel asjadel ikka tähelepanuväärsed sotsiaalsed, poliitilised ja finantsilised tagajärjed. Võib-olla just seepärast on pandeemia siiamaani ametlikult defineerimata: haigused on erinevad, maailm, millesse need haigused satuvad, on pidevalt uuenev – seega on mõistlik hoida ka pandeemia mõiste muutumises.

Puhangutega on lihtsam, üldjuhul need maailma kulgemist ei muuda. Aga neist juba järgmisel korral.

Tabel. Suurimad pandeemiatena tuntud epideemiad:

Aastad

Haigus (tekitaja)

Rahvapärane nimetus

Levik

Surmad/väärarendid

1331–53

Katk (Yersinia pestis)

Must Surm

Põhja-Aafrika, Euraasia

75–200 miljonit surma

1881–96

Koolera (Vibrio cholera)

Viies* koolerapandeemia

ülemaailmne

üle 1,5 miljoni surma

1889–90

Gripp (H3N8, H2N2)

Vene gripp

ülemaailmne

1 miljon surma

1918–19

Gripp (H1N1)

Hispaania  gripp

ülemaailmne

20–100 miljonit surma

1957–58

Gripp (H2N2)

Aasia gripp

ülemaailmne

0,7–1,5 miljonit surma

1968–69

Gripp (H3N2)

Hongkongi gripp

ülemaailmne

1 miljon surma

1981–

AIDS (HIV)

 

ülemaailmne

seni 33 miljonit surma

2002–04

SARS (SARS-CoV)

 

37 riiki

8098 tõenäolist juhtu, 744 surma

2009–10

Gripp (H1N1)

seagripp

ülemaailmne

150–500 tuhat surma

2015–16

Zika palavik (Zika viirus)

 

76 riiki

2656 mikrotsefaalia või kesknärvisüsteemi väärarendi juhtu

2019–

COVID-19 (SARS-CoV-2)

koroona

ülemaailmne

seni 1 miljon surma

*  19. ja 20. sajandil on kokku olnud seitse koolerapandeemiat

Loe teisi blogipostitusi: