Vaegnägijatele
Registratuur ja info:

Covid olukorrast haiglas

30.09.2020

Covid-19 olukorrast haiglas ning ettevalmistused haigla valmisoleku tagamiseks

Septembri keskpaik oli seoses Covid-19 puhanguga ning sellest tulenevate töökorralduslike muudatustega haigla personali jaoks väga pingeline.

21. septembril saime teada, et üks meie ortopeediakeskuse töötaja on haigestunud Covid-19 infektsiooni. Vastavalt haigla Covid-19 operatiivstaabi korraldusele peatati ortopeediakeskuse plaaniline töö ning selle patsiendid paigutati kirurgiakliiniku teiste keskuste pindadele. Samuti lõpetati ortopeedia- ning lülisambakeskuse ambulatoorsed vastuvõtud, erakorraline töö jätkus.

Samal päeval testiti kõiki ortopeediakeskuses statsionaarsel ravil viibivaid patsiente. Testiga tuvastatud neli Covid-19 positiivseks osutunud patsienti viidi koheselt üle Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) nakkuskliinikusse. Seoses ortopeediakeskuse juhtumiga käivitus 23.09. kõikide A-korpuse sise- ja kirurgiakliiniku töötajate laustestimine, kokku testiti kolme päeva jooksul ligi 800 töötajat.

Alates 26.09. alustati Ravi tn üksuse C-korpuse taga asuvas telgis naistekliiniku ja Magdaleena plaaniliste päevaravi ja statsionaari patsientide testimist. 28.09. avati Magdaleena onkoloogia ambulatoorse päevaravi ruumides 0-korrusel ala, kus testitakse kaugemalt tulevaid eelnevalt testimata plaanilisi päevaravi ja statsionaarse ravi patsiente.

Ohuolukorda hinnates katkestati ajutiselt  perekooli rühmaloengud ja rühmatunnid ning lõpetati kaaslaste lubamine I trimestri ja loote anatoomia ultraheliuuringutele. Patsientide hajutamiseks taasavati 28.09. naistekliiniku B-korpuse fuajees verevõtukabinet ning taaskäivitati B-korpuse juures asuvas telgis naistekliiniku patsientide testimine.

Mis on epideemia?

Epideemia definitsioon – olukord, kus haigestumine leiab aset ootuspärasest sagedamini – on esmapilgul lihtne ja selge. Epideemiaga seotud mõistestiku kasutamine kipub aga põhjustama segadust.  Tasuks ehk tutvuda selle segaduse võimalike allikatega: kuigi see ei vähenda mõistete konkureerivaid kasutusi, annab see meile oskuse nendes vabamalt orienteeruda. 

Sõna epideemia (kreeka keeles epi – kohal, peal; demos – maa, rahvas) on olnud kasutuses vähemalt 2500 aastat ning läbi ajaloo on sellele omistatud erinevaid tähendusi. Esmakordselt seostati epideemiat tervise/haiguse valdkonnaga 5. sajandil eKr antiikmaailma olulises meditsiiniteoses Corpus Hippocraticum. Hippokrates ja tema järgijad nimetasid epideemiaks mingis piirkonnas teatud perioodil ilmnevat haigusnähtude kogumit (näiteks Kosi saare suvine köha). 

Kreeka keelest jõudis epideemia tüvi ladina keele kaudu keskaegsesse prantsuse keelde. Keskaja epideemia on näiteks Euroopat tabanud katk – epideemiana mõistetakse juba ühe, kindlate tunnustega haiguse massilist avaldumist. 18. sajandil omandas sõna epideemia (épidémie) prantsuse keeles oma praeguse kuju. 19. sajandi teisel poolel lisandusid prantsuse keelde sõnad epidemioloogia (épidémiologie), epidemioloogiline (épidémiologique), epidemioloog (épidémiologiste) ning jõudsid sealt peagi ka inglise keelde.

Epideemia oli sealtpeale kasutuses ühe kindla tekitaja põhjustatud nakkushaiguse kiire leviku tähenduses. Arenev mikrobioloogiline diagnostika võimaldas 20. sajandi jooksul hakata epideemiaid veelgi täpsemalt piiritlema, defineerides seda kui kindla haigustekitaja ühe tüve või alatüübi tekitatud omavahel seotud haigusjuhtude kogumit. 

20. sajandi teisel poolel hakkas nakkushaiguste uurimiseks ellu kutsutud ja seni vaid nakkushaigustega tegelenud epidemioloogia uurima ka mittenakkuslike haiguste levikut. Selline areng muutis taas epideemia mõistet, seekord seda laiendades. Epideemiaks hakati nimetama ka mõnede rahvatervishoiu seisukohast oluliste mittenakkuslike haiguste laialdast levikut, nagu näiteks ülekaalulisuse epideemia, vähi epideemia, lühinägevuse epideemia. Ning ringiga on sõna epideemia leidnud tagasitee meditsiinivälisesse maailma – ajakirjandus teab rääkida hirmu, sallimatuse ja ärevuse epideemiatest.

Epideemia mõiste laienemisse väljapoole nakkushaiguste maailma võib suhtuda mitmeti. Ühelt poolt on sõnal epideemia ajalooliselt külge jäänud hirmutav maik, mistõttu selle sidumine ennetatavate rahvatervise probleemidega on psühholoogiliselt igati õigustatud ja loodetavasti tegudele kutsuv samm. Teiselt poolt on nakkushaigused üks vägagi isemoodi haiguste rühm (lühidalt – nakkushaigused nakkavad!), nende tundma õppimine ja nendega tegelemine nõuab erilisi meetodeid ja seepärast on nad ehk väärt ka erilist, nende eripära rõhutavat sõna. Pigem peame tänasel päeval epideemia mõistega kokku puutudes enda jaoks paika panema, kas tegemist on nakkushaiguse „ootuspärasest sagedasema“ esinemisega või mittenakkusliku haiguse/seisundi laialdase levikuga. Ka käesolevas blogis kasutame edaspidi selguse mõttes epideemia sõna nakkushaigustega seoses.

Lisaks mitmetahulisele ajaloole võib segaduse teket soodustada epideemia mõistesse endasse sisse kirjutatud suhtelisus. Mida tähendab „ootuspärasest sagedamini“? Kuidas me määratleme, mis on ootuspärane?

Aga sellest järgmine kord.

Haigla juht: viiruse sattumine haiglasse on nagu halb unenägu

ITK juhatuse esimees dr Ralf Allikvee ütles intervjuus ERR-ile, et viiruse sattumine haigla raviüksusesse oli täielik üllatus, kuid puhang on kontrolli alla saadud.

„Meie jaoks oli see totaalne, piltlikult öeldes väga ebameeldiv üllatus, sellepärast et me igatepidi olime valmis, et meile COVID tuleb, aga et ta meile niiviisi sisse tuleb, seda ei osanud ka kõige halvemas unenäos ette näha,“ ütles dr Allikvee. Nüüd toimib haigla uute reeglite järgi. „Kõigil on maskid ees, kõik töötajad, kes puutuvad patsientidega kokku ja kus on vähegi rohkem inimesi koos, kõik on maskides. Ja kui näiteks meile tuleb polikliinikusse inimene vastuvõtule, siis ta saab kohe maski ette. Kõigepealt desinfitseerib käed ja siis paneb maski ette. Meil on praegu maksimaalne maskikandmine, see on nõue.“

Loe edasi SIIT

Loe teisi blogipostitusi:

COVID-19 olukorrast (08.10.2020)